Milline on võrdõigusvoliniku roll puuetega inimeste kaitsel? Kuidas tagada mitmekesine ühiskond? Teemat avavad võrdõigusvolinik Christian Veske ja võrdõigusvoliniku kantselei nõunik Kristi Joamets.

Ma alustan ülestunnistusega – mulle ei meeldi inimesi kategooriatesse liigitada. Seetõttu ei meeldi mulle kasutada ka väljendit puudega inimene, sest selline väljend justkui nulliks ära inimese kõik teised identiteedid. Kui naisest, mehest või mõne muu identiteediga inimesest saab lihtsalt puudega inimene, siis näib meie ühiskondlik värvipalett ja avalik ruum palju tuhmim.

Kuigi õiguste sisustamisel ning kaitsel on kategooriate loomine vajalik, võib see olla ka problemaatiline. Näiteks, kui on ebaselge, millise tunnuse alusel on inimest ebavõrdselt koheldud, või on ebavõrdse kohtlemise aluseks olnud mitu tunnust korraga.

Võrdõigusvoliniku ametisse astudes ütlesin, et puuetega inimeste – nii naiste kui meeste – temaatika kogu oma mitmekesisuses on minu jaoks väga oluline. Üks minu esimene kohtumine volinikuna oli nimelt Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Eesmärgiks oli tihendada suhtlust ning julgustada inimesi voliniku poole pöörduma. Alljärgnevalt oleme koos kolleegi Kristi Joametsaga kirja pannud, mida võrdõigusvoliniku institutsioon saaks puuetega inimeste heaks ära teha.

Võrdõigusvoliniku ametisse astudes ütlesin, et puuetega inimeste – nii naiste kui meeste – temaatika kogu oma mitmekesisuses on minu jaoks väga oluline.

Peatume sellelgi, missugune on tööandjate roll erivajadustega inimeste täisväärtusliku elu kujundamisel ja millist rolli hakkab meie elus mängima tehisintellekt. Viimati nimetatud valdkond vajab põhjalikumat tutvustamist, et selle kaudu tõsta nii tehisintellekti arendajate, tellijate kui ka huvigruppide teadlikkust võrdõiguslikkusest.

Millal saab abi võrdõigusvolinikult?

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ehk võrdõigusvoliniku institutsioon on loodud kaitsmaks inimesi diskrimineerimise eest. Meie tegevust reguleerivad kaks seadust – soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus. Lisaks meile saavad inimesed, kes kahtlustavad, et neid on diskrimineeritud, pöörduda ka õiguskantsleri poole. Võrdse kohtlemise seaduses laieneb kaitse puude tunnuse alusel diskrimineerimisjuhtumitele, mis on seotud tööle saamise (sh värbamise) või töötamisega, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise, kutseõppe ja karjäärinõustamise ning töötajate või tööandjate ühingusse kuulumisega. Muudel juhtudel, näiteks teenuste saamisel, saab inimene, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema puude tõttu, pöörduda õiguskantsleri poole. Selline erinev kohaldamisala on probleemiks õigusselgusel, sest inimesel on sageli keeruline aru saada, millal ta peaks oma murega pöörduma voliniku poole ning millistel juhtumitel õiguskantsleri poole.

Voliniku kantselei on probleemile juba varasemalt tähelepanu juhtinud ja tegutseme ka praegu selle nimel, et erisus võrdse kohtlemise seaduses kaotataks.

Kõik eelnev aga ei tohiks takistuseks saada nõu küsimisel, kui kahtlustatakse ebavõrdset kohtlemist. Julgelt võib pöörduda voliniku poole, ja kui peaks ka selguma, et volinik ei saa juhtumit lahendada, saame anda nõu ja abi õiguskantsleri poole pöördumisel. Oluline on mitte leppida ebavõrdsusega, vaid küsida volinikult nõu.

Erivajadused tööelus

Töötajate võrdne kohtlemine on üks osa organisatsiooni sotsiaalse vastutuse printsiibist. Tihti tööandjad unustavad oma organisatsiooni väärtustes kokkuleppimisel ning eetikakoodeksite loomisel võrdse kohtlemise küsimuse. Voliniku veebilehel on eraldi lehekülg toetav.ee, millelt leiab näidissisu tööandja käitumisjuhendite jaoks, kusjuures see hõlmab ka erivajadustega ja puuetega töötajaid.

Voliniku praktika näitab, et üheks probleemiks praktikas on mõiste puue tähendus võrdse kohtlemise mõttes. Nimelt ei märgata, et puue võrdse kohtlemise seaduses ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis on laiemalt võttes puude meditsiiniline tähendus. Näiteks on voliniku kantselei poole pöördutud küsimusega, et kui mulle ei ole puuet riigi poolt määratud, kas ma siis ei saa ebavõrdse kohtlemise puhul kaitset? Loomulikult saab, ja oma murega peakski kindlasti voliniku poole pöörduma. Puue on võrdse kohtlemise mõistes erivajadus, mis töösuhtes tingib vajaduse muuta ja kohandada inimese jaoks töökeskkonda ja tegevusi.

Voliniku praktika näitab, et üheks probleemiks praktikas on mõiste puue tähendus võrdse kohtlemise mõttes.

Vaieldamatult võib tööandjal olla sellises olukorras keeruline luua töötajatele tingimusi, mis nende erivajadusi arvestavad. Nagu eespool selgitasime, on see üks osa organisatsiooni kultuurist, millest tööandja ei tohiks mööda vaadata. Kahju on kuulda tööandjate seisukohti, et meil praegu ei ole töötamine puudega inimesele kohandatud, aga kui meile esimene puudega töötaja tööle tuleb, küll siis me vajalikud muudatused loome. Tegelikkuses peaks olema tööandja läbi arutanud võimalused puudega töötaja palkamiseks ning seda võiks ka oma kodulehel ühe sotsiaalse vastutuse meetmena näidata. Meie praktika kohaselt jääb tööandjatel sageli puudu teadlikkusest, mida puue võrdse kohtlemise kontekstis tähendab ning kuidas sellega töösuhtes arvestada.

Tehnoloogilised lahendused

Tehnoloogia areng on puuetega inimeste jaoks oluline, kuna loob suuremad võimalused, muu hulgas ka tööelus osalemiseks. Kindlasti toetab puuetega inimesi tööelus näiteks kaugtöö tegemise harjumuspäraseks muutumine, kuid siinkohal tuleks arvestada, et tööl käimine võib olla oluline osa inimese täisväärtuslikust elukogemusest ning kontor on ühtlasi ruum sotsiaalsete suhete loomiseks.

Tehnoloogia areng on puuetega inimeste jaoks oluline, kuna loob suuremad võimalused, muu hulgas ka tööelus osalemiseks.

Seega võib puudega inimeste vaid kaugtööle suunamine (kuna see on lihtsam) töötada vastu täisväärtusliku elu elamise põhimõttele.

Paraku aga võib tehnoloogia areng kätkeda endas ka täiendavat peidetud riski (ka mitteteadlikult) otseselt või kaudselt diskrimineerida. Eestis esineb nimetatud probleemi veel vähesel määral, aga rahvusvahelises kontekstis räägitakse juba väga palju tehisintellekti poolt korda saadetavast diskrimineerimisest ning ühe grupina tuuakse välja just puudega inimesed. Kuna puuded võivad olla väga erinevad ja algoritmid on üles ehitatud n-ö keskmise järgi, siis on algoritmil puuet raske arvestada ning see võib viia diskrimineerimiseni, mis sageli jääb varjatuks. Ühe näitena võib välja tuua tööle värbamise automatiseeritud protsessid, mil võib tekkida olukord, kus puuetega inimeste võimalused läbida automatiseeritud elulookirjelduste esmast läbivaatust on oluliselt ahtamad kui teistel.

Tehisintellektipoolne diskrimineerimine või ebavõrdsuse suurenemine on valdkond, mis muudab meie ühiskonda fundamentaalselt. Kui meil on päriseluski raske kaasinimesi õpetada nägema puude taga inimest ja elu kogu oma mitmekesisuses, siis sellised mustrid võivad kergelt kanduda üle automatiseeritud otsuste maailma. Nii võib tehisintellekt hakata peegeldama ja võimendama pärismaailmas eksisteerivat ebavõrdsust. Seepärast on oluline, et arvestaksime tehisintellekti arendamisel ka niisuguse aspektiga.

---

Kõik inimesed on võrdsed.

Mitte kedagi ei tohi kiusata sellepärast,
et ta on teistest erinev.

Kui nii juhtub,
saab abi võrd-õigus-volinikult.

Võrd-õigus-volinik kaitseb ka puuetega inimesi.

Töö-andjad peavad teadma,
kuidas suhelda puudega töötajaga,
nii et kogemata teda ei solvaks.

Ka tehis-intellekti tuleb arendada nii,
et ta oskaks arvestada inimeste puuetega.