Täiesti tavalise erivajadusega inimesena olen minagi püüdnud püsida e-kaubanduse laineharjal ja tooteid, hambaharjadest telekani internetist tellida. Paraku ei ole kogemused just toredad. Miks? Probleemi saab võtta kokku ühe sõnaga: ligipääsetavus!

Mis asi see on? Paljudele arendajatele, kodulehe omanikele ja sisuloojatele kipuvad sõna ligipääsetavus kuuldes viirastuma kaldteed või inva-WC sildid mõnes kaubanduskeskuses; ja üldse, kas puudega inimesed käivad siis ka internetis ja ostavad sealt midagi? Küll nad juba käiks ja ostaks, kui see võimalus vaid oleks ligipääsetav! Ligipääsetavus tähendab tegelikult aga puudest palju enamat ja kokkuvõttes kätkeb see seda, et kõik inimesed saavad vajalikku teenust kasutada ja pääsevad sellele ligi – olgu siis poele, mis asub keset kaubanduskeskust või keset internetti. Ligipääsetavuse eeldamiseks ei ole isegi puuet vaja.

E-kaubanduses on ligipääsetavuse mured erinevaid inimesi pidevalt kimbutamas. Sest kõik ei kasuta hiirt või puuteekraani, et süüa tellida, või ei mõista kaunite tootefotode sisu uutest sügiskummikutest ega osta neid, sest kodulehel polnud kirjas, mis värvi kummikud on, või kas neil on karvased sääred või mitte.

Mis siis õigupoolest valesti on?

Võtame näiteks lihtsa olukorra. Eestimaa talved on libedate jäämaastike tõttu juba kurikuulsad, ja detsembrist märtsini võib alailma kohata kedagi, kel käsi kaelas või lausa kipsis. Mõelgem hetkeks, kuidas see inimene nüüd hiirega mööda veebipoodi seilata saaks? Ega üldiselt ei seilagi. Appi tuleb klaviatuur. Näiteks tab-klahv, mis paikneb caps lock´i kohal, võimaldab navigeerida kõigi nuppude ja linkideni lehel, nooltega saab teha valikuid filtrites ja otsingus ja enter´iga lõpuks ost ka ära vormistada. Lihtne? Paraku ei pruugi! Kui vaadata Eesti populaarsemaid e-poode, siis kas klaviatuuriga saab ikka igal pool hakkama?

Mõeldud-tehtud. Otsustab see käeluu murruga klient nüüd raskete poekottide tassimise asemel, sest viimast ta ju teha ei saa, toidu koju tellida. Avades Eesti ühe populaarsema e-toidupoe, saab ta klaviatuuriga kenasti enda ostukorvi kokku – pirukad, paar torti, ekleerid ja salaja pakk komme ka. Kena. Vormistame ostu, kirjutame aadressi ja… No ja jääbki katki, sest selleks et aadressiotsingu soovitustest õige valik teha, on vaja hiirt. Ilma soovitusele vajutamata on pood aga pahane ja ei taha kotti mitte pakkimagi hakata. Käsi on aga kipsis ja nii jääbki see ostukorv täidetult keset e-poodi nukrutsema.

Järgmises e-poes ei jõua me isegi nii kaugele, sest tavaliselt klaviatuuriga valitud linki või nuppu tähistav teist värvi kastike on siin puhtama disaini huvides sootuks ära peidetud ja on võimatu aru saada, kuhu inimene vajutada saab või kus ta keerulisel poe avalehel üldse omadega asub.

Kui käeluu murdnud maiasmokk saab ehk paari nädala pärast kipsist vabaks ja hiirega oma korvi poest ära päästa, siis kümned tuhanded kliendid ei saa puude või püsiva erivajaduse tõttu oma kätt kunagi nii hästi kasutada, et hiirega hakkama saada.

Võib-olla saad sa hiirega isegi hakkama, küll aga võib juhtuda, et päikseline kevadilm aknast sisse piiludes ekraani raskestiloetavaks peegeldab. Oled juba rõõmsalt ostukorvi triiki täis klikkinud, ostu vormistamise vormigi ära täitnud, ühes käes hiir, teises mobiil-ID ja…

Vihjeks võib öelda, et panga nimele või logole klikkides ei juhtu siin midagi. Klikkida tuleb logode ees olevatele imekehvasti nähtavatele ringikestele. Kui kasutaja seda aga ei tea, sest ta ei ole nii digipädev nagu mõned teised, võib ta üsna kiiresti frustratsioonist hakata kahtlema, kas tal neid tooteid üldse vaja on.

Ja jällegi, kardina saab ette tõmmata ja ekraani lähemalt vaadata. Kaasasündinud lühinägelikkust või muud vaegnägemise muret kardinatega aga ei paranda.

Lõpetuseks, vaatame veel ühte näidet. Mina olen näiteks ekraanilugeja kasutaja. See on programm, mis veebilehtede sisu mulle häälega ette loeb. Soovisin ühest väga popist Eesti e-poest osta uusi kõrvaklappe. Leidsin lehelt otsingukasti ja kirjutasin sinna “kõrvaklapid.” Asusin rõõmsal meelel vaatama, mida pakutakse. Pakuti filtreid. Mõistlik, sest otsingutulemusi oli paari tuhande ringis. Valisin enda lemmiktootja ja lootsin, et nüüd saan teada, mis mudeleid ja mis hinnaga müüakse. Ei – pakuti jälle samu filtreid. Kuulasin läbi viis erinevat hinnakategooriat, 10 eurost 500 euroni. Siis esitleti mulle toote alamkategooriaid. Juhtmega või juhtmeta klapid, ülekõrva või kõrvasisesed, mänguri või muusika klapid, mikrofoniga? Ei/Jah. Aga laste kõrvaklapid? Ei/Jah? Spordi-, une-, teleriga töötavad klapid? Kõrvaklappide kotid? Aga muud ja ilma kategooriata klapid?

Pärast kahte minutit sai see joru otsa ja tulid värvid. Sinised, valged, kollased, mustad, punased, rohelised, läbipaistvad, roosad, vilkuvate tuledega, vali ise värv! Iga värvi juurde öeldi igaks juhuks ka null, sest olin juba Apple´i tootjana välja valinud ja nemad pooli neist värvidest ei toodagi.

Siis pakuti valikut sisuturunduslugudest. Kas ma tean ikka, kuidas kõrvaklappe õigesti valida? Tänan väga – isu oli juba ammu üle läinud.

Kui kogu see ooper läbi sai, teatati mulle, et Apple AirPods klapid on olemas küll, maksavad 280 eurot, aga hetkel on need laost otsas.

Võrrelge minu kogemust näiteks mobiilioperaatori iseteenindusega, kus alati loetakse ette hulk valikuid. Vajuta 1, kui oled eraklient, vajuta 2, kui oled äriklient. Vajuta 1, kui tahad kuulda rikkeinfot.

Nüüd 1 vajutades oleks loogiline, et teatatakse, et rikkeid hetkel pole, või et Võnnu kandis on tõesti mastid maas. Aga ei. “Vajuta 1, et kuulda piirkondlikke rikketeateid. Vajuta 2, et kuulda üleriigilisi rikketeateid. Vajuta 3, et kuulda sind puudutavaid teateid. Vajuta 4, et kuulda hiljutisi teateid. Vajuta 5…” ja nii edasi, kuni näiteks “Vajuta 0, et menüüst mööda hüpata ja kuulda kohe teateid. Uusi teateid hetkel pole.” Kas te tahaksite sellele operaatorile veel helistada või neile raha anda? Või kas ostaksite samasuguse süsteemiga poest midagi?

Ühes poes teatas mu ekraanilugeja suvalises kohas “2.” E-poes saab olla päris mitu kahte. Hind, soodusprotsent, laoseis, leitud toodete arv, kliendipoolne hinnang… Aga kust mina seda teadma pean?

Ja vot, sõbrad, see ongi ligipääsetavus. Kuna minu tööks on iga päev ligipääsetavuse parandamisega tegeleda, on siin toodu vaid killuke muredest, millega erinevad inimesed iga päev kokku puutuvad. Ja ei, need ei ole ainult puudega inimesed. Sest millegipärast kipuvad kõigile inimestele rohkem meeldima lehed, mis on ka hästi ligipääsetavad. Ja kui sul on e-pood, siis paari aasta pärast on ligipääsetavus su poes lausa kohustuslik.

---

E-poed on selleks,
et inimesed saaksid asju osta
ilma poes käimata.

Kahjuks ei ole paljud e-poed ligi-pääsetavad.

Näiteks ei saa kaupa tellida,
kui ei saa kasutada arvuti-hiirt.

Mõnel lehel on sellised värvid,
mida kehva nägemisega inimene ei näe.

Ligi-pääsetavat e-poodi on kõigil mugavam kasutada.