Mine avalehele Liigu põhisisu juurde

Eriliste lastega saavad töötada vaid erilised inimesed

Monika Õun | Karolini kooli üks loojatest, lapsevanem

KUULA ARTIKLIT

Füsioterapeut Paul-Feliks. Foto: erakogu

Füsioterapeut Paul-Feliks. Foto: erakogu

Karolini Kool on ehe näide sellest, et imelise meeskonna, suure tahtmise ja sihikindlusega on kõik võimalik. Seda kinnitab kooli loomise üks eestvedajatest, lapsevanem Monika Õun.

Õppetööga alustas see väikene Tartus tegutsev erivajadustega lastele mõeldud kogupäevakool möödunud sügisel. Esimese hooga võeti vastu kaheksa toimetuleku- ja hooldusõppe õpilast. 2023/24. õppeaastale minnakse vastu juba 20 õpilasega. Õppekohtade täitumine on selge märk sellest, et loodud lahendus on end igati õigustanud.

Mille poolest on siis Karolini Kool nõnda eriline?

Nagu nimigi vihjab, on see kool inspireeritud Karolini ja tema perekonna loost. Karolin on sügava liitpuudega tüdrukuke, kel tänaseks 10 aastat siin ilmas elatud. Ta vajab kõiges ja kõikjal pidevat tuge, õppetöös koostegemist ning lisaks hulganisti erinevaid teraapiaid, et praeguseks saavutatut hoida ning tervist säilitada. Ühtlasi on Karolin selline laps, kelle jaoks suurem seltskond ja kärarikkam ümbrus suurt ärevust ja koguni hirmu tekitavad – ta vajab rahulikku keskkonda. Karolini vanemad on tegusad inimesed – nad käivad tööl, et ennast teostada ning peret ja kodu ülal pidada – tüdrukul on ka nooremad vend ja õde. Millist lahendust siis Karolin ja tema pere vajasid? Just sellist, nagu Karolini Kool ongi – hubast ja kodust keskkonda, arengut toetavat ja piisavalt rahulikku õhkkonda, kõiki olulisemaid tugi- ja rehabilitatsiooniteenuseid lõimituna individuaalse õppekavaga, ning paraja pikkusega päeva, millest ei puudu ka une- ja mänguaeg.

Tegevustoetajad vasakult Brita, Riina, Indra. Foto: erakogu

Tegevustoetajad vasakult Brita, Riina, Indra. Foto: erakogu

Hariduse- ja sotsiaalvaldkonna ühildamine

Õppimine ja areng on küll olulised, kuid samavõrd tähtis on ka lapse hoitus ja hoolitsetus, heaolu ning koolirõõm. Nii saavad vanemad rahuliku südamega tööl olla ega pea muretsema, kes lapsega pärast koolipäeva lõppu (hooldusõppekava maht nädalas on 20 tundi ehk 4 tundi päevas) koju läheb ja temaga seal aega veedab ning erinevates asutustes, mis on ju samuti avatud 9–17, vajalikel teenustel või teraapiates käiks.

Nii saigi loodudi kogupäevakool, mis toob ühe katuse alla nii hariduse kui ka sotsiaalvaldkonna teenused. Kavandamise etapis peeti nõu mitmete sõpruskoolidega üle Eesti, et võtta kasutusele juba toimivaid parimaid praktikaid ja vältida teiste komistuskivisid. Võib öelda, et Karolini Kool on kõige otsesemas mõttes sinna õppima asunud laste järgi loodud custom made lahendus – süsteem kujundati ja kohandati päris abivajajate järgi, mitte abivajajad ei pidanud süsteemiga kohanduma hakkama.

“Excel kannatab ju kõike, kuid tegelik rütm peaks kujunema ikkagi laste eripärade, vajaduste ja valmisoleku järgi,” on kooli direktor Õilme Saks veendunud. Lahendustele orienteeritust kinnitab ka klassiõpetaja Kadri: “Kui miski tundub esialgu võimatu, siis vaadatakse asjale otsa teise, kolmanda, ja kui vaja, ka neljanda nurga alt ja tehakse nii, et see oleks võimalik.”

Personal on oluline

Kuid lisaks erilistele lastele ja erilisele saamisloole muudab Karolini Kooli eriliseks ka seal igapäevaselt toimetav personal. “Minu jaoks on Karolini Kooli juures kõik komponendid, nii sisu kui vorm, eriliselt olulised. Lisaks super ilusale füüsilisele keskkonnale ei saa kuidagi vähemoluliseks pidada sisu poolt. Meie erilisus seisneb selles, et pakume laste jaoks kõiki vajalikke teenuseid kohapeal. Eriliste lastega saavad töötada vaid erilised inimesed ja seda kõige paremas mõttes – suure südame ja mõistmisega inimesed. Ja just sellised kõik Karolini Koolis töötavad inimesed ongi,” kirjeldab direktor.

Igapäevaselt toimetab selles õdusas koolimajas mitmekülgne ja entusiastlik tiim, kokku 14 täiskasvanut – õppejuht, klassiõpetajad, tegevustoetajad, eripedagoog, logopeed, füsioterapeut, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja ja sotsiaalvaldkonna koordinaator. Seejuures tegutsevad tugispetsialistid kord hariduse, kord sotsiaalvaldkonna (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse) sildi all – just nii saab tagada laste jaoks vajalikus mahus ja järjepidevalt piisava toe. Tiim on ka ise oma mitmekülgsuse üle õnnelik. “Kõik töötajad on nii eriilmelised, igaühel on mingi huvitav tahk või oskus, mis loob lisaväärtust. Minu kolleegid on abivalmid, naudivad head nalja ja teevad koostööd,” kiidab logopeed Annika. “Karolini Kooli erilisus ilmneb selles, et tänu asutuse väiksusele on meie majas niivõrd erinevate tugevustega tiimiliikmed, kellel kõigil on alati midagi n-ö lauale tuua,” lisab eripedagoog Gerda.

Kõik töötajad on nii eriilmelised, igaühel on mingi huvitav tahk või oskus, mis loob lisaväärtust.

Teistpidi vaadates esitab tiimi väiksus ka omajagu väljakutseid. Ajutiste asendustega on vist küll juba kõik harjunud. “Meil on kaheksa kuu jooksul olnud täpselt kolm normaalset päeva, sellist, mil kõik töötajad ja lapsed koolis olid,” muigab klassiõpetaja Johanna. Selgub, et suur paindlikkus ja kiire ümberhäälestumine on Karolini Kooli personali seas väga hinnatud võimed ning rutiini selles majas ei tunta. “Loomulikult on ka meil tehtud omad plaanid ja kavad, aga kui lapsed ei ole valmis või näiteks unetu öö tõttu suutelised ühes või teises tegevuses osalema, siis tuleb plaanid ringi teha,” lisab Johanna.

Üks Karolini Kooli lähenemisi on ka see, et kõik teaksid ja tunneksid kõiki ning toimuks tihe koostöö. Nii on laste jaoks kõik “omad”, mis tagab turvatunde, ja kõik täiskasvanud on tuttavad laste eri- ja omapäradega juhuks, kui kedagi näiteks asendada tuleb. Ka tugispetsialistide töö on tõhusam, kui eesmärgid ühiselt seada. Lisaks oma-olemisele ja fookusesse seatud koostööle on selles koolis ülivajalik ka piisav aeg ühe lapsega tegelemiseks – ainult taolise pühendumisega ongi võimalik edu kogeda. “Kõige rohkem hindan seda, et meil on teiste koolidega võrreldes rohkem aega ja ehk ka võimalusi iga lapse omapäraga arvestamiseks,” kinnitab eelpool kirjeldatut logopeed Annika.

Kust selliseid erilisi ja suure südamega inimesi leiab?

Häid inimesi ongi väga keeruline leida ja samavõrd keeruline on neid ka hoida – seal taga on väga suur ja mõtestatud töö. On ju kõigile teada, et Eestis ei ole piisavalt tugispetsialiste ja kõik lapsed, kellel tarvis, ei pääsegi tihitipeale vajalikele teenustele. Sestap tuli Karolini Kooli personali värbamise etapis hoolikalt läbi mõelda seegi, mida erilist saaks erilistele töötajatele pakkuda. Oli tarvis leida vastus küsimusele – miks peaks üks suurepärane spetsialist tahtma töötada just nimelt Karolini Koolis? Mis oleks see miski, mis paneb oma ala tipptegija silma särama? Möödunud õppeaasta eel tiimiga liitunuile pakuti võimalust üheskoos midagi imelist kavandada – nii oma tulevase töö sisu kui ka keskkonna mõttes. Õppetöö alates selgus üsna ruttu, et teenuse sisuline loomine ja arendamine ei lõppe iialgi ning tegemist ongi totaalselt rutiinivaba asutusega. Selles majas ei õpi ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud ja seda igapäevaselt. “Eriliste lastega töötades on iga päev täis üllatusi ja ootamatusi, mis panevad ennastki parajal määral proovile. Selle niivõrd tähendusrikka töö tegemine vormib ka mind ennast rahulikumaks ja paindlikuma mõttelaadiga inimeseks,” kirjeldab eripedagoog Gerda. “Kõige rohkem pannakse Karolini Koolis proovile täiskasvanute loomingulisust ja lahenduste leidmise oskust,” hindab isiklikku arenguvõimalust tegevusterapeut Kätlin.

“Ja põnev on! Mida keerulisem on lapsel ennast väljendada, seda rohkem peab spetsialist oma ajurakke ragistama, uurima ja puurima, juurde lugema, nõu küsima, proovima ja mitte kergelt alla andma. Kõik see teeb minu tööpäevad eriilmelisteks. Ja oh seda rõõmu, kui saame pisikest eduelamust nautida!” rõõmustab logopeed Annika.

Mis aga kõiki Karolini Kooli täiskasvanuid ühendab, on tohutu tahe aidata ja oskus tunda rõõmu nende laste erilisusest. “Nende siirus, vahetud emotsioonid, nende väikesed ja suuremad edusammud – see on ainult üks osa, mis eriliste lastega töötamise nii ägedaks teeb. Need lapsed õpetavad ka mulle igapäevaselt nii palju uut – leidmaks erinevaid lahendusi ja võimalusi, kasvatavad minu erinevaid loomuomadusi ja panevad hindama ka kõige väiksemaid pisiasju. Vahel üllatab mind ennastki, et üks imepisike edusamm või kellegi siiras rõõm võib mind ikka ja jälle pisarateni õnnelikuks teha,” jagab oma muljeid klassiõpetaja Kadri. Tõepoolest, laste pisemadki edasiminekud on selles koolimajas väga kõrges hinnas. “Rõõm, mida tunnen, kui laps, kes pole aastaid ise lusikat käes hoidnud, seda nüüd teeb, on kirjeldamatu,” lisab klassiõpetaja Johanna.

Kõiki Karolini Kooli õpilasi iseloomustab otsatu siirus ja tahtejõud, vaatamata vahel pea võimatutena näivatele väljakutsetele. Tegevustoetaja Sille räägib, kuidas need lapsed on õpetanud teda maailmale hoopis teise pilguga vaatama ja väikeseid asju hindama: “Erilised lapsed kiirgavad siirust ja lihtsust ning on ka minu ellu palju rohkem positiivsust toonud. Argipäeva mured ei näigi enam nii suured ja kõik on lahendatav.” Ka sotsiaaltöötaja Liina arvab sama: “Eriliste lastega töötamine aitab märgata asju, mis on elus päriselt olulised, aitab märgata lihtsaid, ilusaid ja siiraid hetki ning vahvaid detaile. Nende lastega töötamine aitab olla hetkes ja seda hinnata.”

Karolini Koolis töötamise rõõmu võtab hästi kokku tegevustoetaja Riina: “Nii palju kallisid ja armastust laste poolt ei leia vist ühestki teisest koolist!”

Õpetaja Johanna. Foto: erakogu


Karolini Kool on liit-puudega laste kool,
kus õpib 20 last.

Siin töötavad õpetajad, kes lapsi õpetavad,
ja spetsialistid, kes aitavad lapsi teenustega.

Õppimine ja teenused on samas majas,
vanemad ei pea oma lapsi teenustele sõidutama.

Vanemad teavad, et nende lapsed on hoitud
ja saavad rahulikult tööl käia.

Karolini Kool on loodud vajadus-põhiselt.

See tähendab, et iga laps saab sellist õpet
ja selliseid teenuseid,
nagu just temal vaja on.

Karolini Koolis töötavad ainult toredad inimesed,
kes armastavad erilisi lapsi
ja soovivad luua nende kasvamiseks häid tingimusi.