Eestis para-powerlifting’u naisatleet Jelena Pipper räägib, mis spordialaga on tegemist ning kust tema huvi alguse sai. Ühtlasi julgustab ta teisi sportlasi powerlifting’u põneva teekonnaga ühinema.

Powerlifting’u eestikeelne nimetus on jõutõstmine. Para-powerlifting’u trennis suruvad invasportlased kangi, lamades spetsiaalselt selleks ettenähtud pingil. Vajadusel saab sportlase treener aidata sportlase pingile, fikseerida rihmadega ja aidata tal kangi kätte tõsta. “Kui sportlane on haaranud kangi käekõrguselt lukustatud küünarnukkidega ja võtnud sellega kangi oma kontrolli alla, jääb sportlane ootama peakohtuniku märguannet "Start!" Siis tuleb kang langetada rinnale, hoida seda liikumatult ning seejärel suruda seda mõlema käega ühtlaselt ülespoole. Kui kohtunik annab signaali "Rack!", suunatakse kang tagasi raamile,” selgitab Jelena Pipper võistluse reeglistikku. Sportlast hindavad võistluslaval kolm lavakohtunikku kindlate kriteeriumide alusel. Kohtunikel on käes lipud või pult, mille abil näidatakse, kas katse on sooritatud või mitte. Üks katse kestab kaks minutit, katseid on kolm. Kokku tuleb saada vähemalt kaks valget tuld (või valget lippu), mis tähendab, et sooritus on tulemuse hulka arvestatud. “Võistlustel, kus on kohal žürii, on lubatud kõiki oma katseid vaidlustada ühe minuti jooksul, kasutades selleks ettesoetatud Technical Challenge Card kaarti, mille hind on 100 eurot. Žürii hindab igat katset ja saab lavakohtunike otsuse tühistada,” toob sportlane välja võistluse nüansse.

Teekond spordialani

“Jõusaali viisid mind esiteks mu puue ja teiseks mugavus. Nimelt on mul tserebraalparalüüsi (PCI) diagnoos ja ma otsisin endale sobivat trenni, mis lisaks oleks võimalikult lähedal kodule või töökohale. Töötasin Lasnamäel ja kui HC Gym seal oma klubi avas, oli neil hea pakkumine, et võib tulla tasuta proovitrenni. Aasta oli siis 2017,” meenutab Jelena oma sportlasekarjääri pöördepunkti. Selleks ajaks oli Jelena juba aasta aega külastanud erinevaid jõusaale ja lihaseid raskustega harjutanud, samuti otsis ta endale para-powerlifting’u treenerit. Nii sai ta kokku oma esimese treeneriga Maksim Ignatenkoga. Hiljem soetas HC Gym klubi omanik Timo Majur jõusaali erivajadusega sportlasele surumiseks sobiva treeningpingi, tänu millele käib Jelena selles jõusaalis treenimas siiani. Koostööd on ta teinud mitme treeneriga nagu Siim Savisaar ja Siim Kelner. Hetkel on treeneriks ja saatjaks välisvõitlusel Jelena ema Nelli Rjumina.

Spordiala on eriti sobilik just PCI diagnoosiga inimesele. “Saan teha harjutusi nii tervele kehapoolele kui ka koormata halvatud kehapoolt ja tänu sellele nõrgad lihased tugevaks treenida,” loetleb Jelena sporidala plusse.

Treeningud on intensiivsed ja kulukad

“Kui alguses treenisin kolm korda nädalas, siis nüüd on sagedus tõusnud nelja korrani, lisaks ujumine nädalavahetusel, samuti jalutan võimalusel värskes õhus. Minu treeningkava sisaldab ka massaaži professionaalse massööri poolt,” kõneleb Jelena oma treeningkavast. Lisaks on naine olnud kaua aega spordiklubi Meduus liige. Koostöö nendega algas juba aastal 1988. 15 aastat oli Jelena aktiivne paraujuja, ta osales isegi Soomes ja Rootsis lahtistel paraujumisvõistlustel. “Lisaks püüan siiani jälgida sõudmise käekäiku: nimelt olen olnud akadeemilise sõudmise para paatkonna liige, mitu aastat tegin trenni sõudeergomeetriga Harku sõudebaasis ja osalesin sisesõudmise võistlustel, sh rahvusvahelistel võistlustel,” mainib Jelena ridamisi oma sportliku aktiivsusega seotud seiku.

Sportimine professionaalsel tasemel toob endaga kaasa palju kulusid, millest suur osa tuleb kanda endal. “Eesti Paraolümpiakomiteel on kindel eelarve, kust toetatakse minu ühte kohustuslikku võistlust aastas välismaal. Kõik muud väljaminekud pean kinni maksma enda rahadest. See hõlmab varustuse renti, treeneri kulusid, lisavõistlusi, eritoitumist ja toidulisandeid, kohandatud transporti, taastusravi arveid…” toob Jelena välja sportimisega seotud kulusid.

Põhjus tunda uhkust nii enda kui teiste üle

Uhkust on Jelenal põhjust tunda, sest eelmisel aastal õnnestus ära tuua teiselt kontinendilt päris mitu kulda. “Olen suutnud suruda juba 22 kg rohkem, kui jaksasin oma esimesel võistlusel EM Prantsusmaal 2018. aastal (Berck-Sur-Mer 2018 World Para Powerlifting European Open Championships).” Kõige eredamalt on tal meeles St. Louis 2022 Parapan American Open Championships (St. Louis, Chesterfield, Missouri, USA), kus õnnetus saada lausa neli medalit: kaks kulda ja kaks pronksi. Juba selle aasta suvel ootavad eest Maailmameistrivõistlused Dubais, aktiivselt on käimas ka ettevalmistused Pariisi 2024 Paraolümpiamängudeks.

Jelena vaatab alati kõiki surumise võistlusi, võimalusel muidugi võistlusel kohal viibides või siis otseülekandes. “Küprose ja Itaalia ratastoolinaised suruvad hästi! Küprose naine on samuti üksinda oma riiki esindamas. Ta osales ka Tokyo olümpiamängudel. Spordis laiemalt hoian pöidlaid meie rallisõitja meeskonnale (Ott Tänak ja tiim) ja sõudmise neljasele meeste paatkonnale ja meie naisiluuisutajatele,” toob Jelena välja oma isiklikke eeskujusid.

“Mulle meeldivad kirglikud ja oma ala professionaalid,” muljetab Jelena. “Õnneks on mul nendega siiani vedanud. Siim Savisaar ja Eesti Jõutõsteliidu juhatuse liikmed on oma ala tipptegijad, kelle nõuandeid hindan väga kõrgelt. Olen endale võimaldanud ka jõutõsteliidu koolitusi jõusaali treeneri kutse saamiseks, aga sinna on veel pikk tee minna.” Lisaks püüab Jelena pidevalt olla kursis arengutega reeglite osas, mis on erivajadusega sportlaste surumises erinevad võrreldes tavalise rinnalt surumisega. Seetõttu on tal olemas paljude riikide para treenerite kontaktid, kustkaudu nõu ja soovitusi küsida. “Eesti eripära on see, et meil ei tegeleta järelkasvuga. Võistlustelt naastes soovitakse näha ainult arenguid ja medaleid, samas ei ole võtta treenereid, kes juhendaks erivajadusega või liitpuudega sportlast,” toob ta välja kitsaskoha. Sellegipoolest püüab ta hoida tallel optimistlikku vaadet ning kutsub para-powerlifting’u surumise meeskonda erinevas vanuses mehi ja naisi. Kui veel praegu on ta Eestis selles valdkonnas üksi, siis uute sportlaste liitumisel osutuks võimalikuks osaleda ka meeskondlikel võistlustel – mõelda vaid, kui mitmed suured ja olulised võitlused ootavad meie visasid ja andekaid parasportlasi ees!

Eestis toimuvad para-powerlifting’u treeningud Tallinnas HC GYM Tartu mnt 87d jõusaalis. Tartu mnt 87d jõusaal on ligipääsetav ratastooli kasutajale (vajadusel pääseb jõusaali ka autoga). Jõusaalis on olemas kõik vahendid rinnalt surumise ettevalmistuse jaoks.

Artikkel on koostatud Jelena Pipperi (2023) kirjalike materjalide alusel.

---

Jelena Pipper on Eestis ainus puudega naine,
kes tegeleb jõu-tõstmisega.

Jõu-tõstmine sobib hästi liikumis-puudega inimestele.

Sportlane lamab treening-pingil
ja surub raske kangi üles.

Üks katse kestab 2 minutit.

Jelena on võistelnud palju välismaal
ja võitnud mitmeid medaleid.

Praegu valmistub Jelena uuteks võistlusteks:
maailma-meistri-võistlused Dubais 2023. aasta suvel
ja para-olümpia-mängud Pariisis 2024. aasta suvel.

Jelena kutsub kõiki puudega inimesi jõu-tõstmisega tegelema.