KUULA ARTIKLIT
Igaüks, kes on olude sunnil pidanud hooldama oma lähedast, teab hästi, missugust suurt väljakutset kujutab endast samal ajal tööl käimine. Milliseid võimalusi pakub omastehooldajatele Eesti Töötukassa, sellest räägib Sirlis Sõmer-Kull.
Eesti Töötukassa juhatuse liige Sirlis Sõmer-Kull. Foto: erakogu
Töötamine on oluline eeskätt majanduslikku toimetulekut silmas pidades, teisalt annab see võimaluse eneseteostuseks ja sotsiaalseks suhtlemiseks.
Hoolduskoormuse uuringu andmetel annaks hoolduskoormuse vähendamine võimaluse tööhõive kasvuks ja võiks tööturule tuua juurde ca 20 000 inimest.
Töökäed on hinnas ja paljudesse ametitesse otsitakse inimesi taga tikutulega. Kuigi viimastel aastatel on majandust tabanud mitmed kriisid, valitseb Eestis heade oskustega töökäte puudus. Hoolduskoormuse uuringu andmetel annaks hoolduskoormuse vähendamine võimaluse tööhõive kasvuks ja võiks tööturule tuua juurde ca 20 000 inimest.
Kust tööotsingutega alustada?
Töötukassa roll on olla inimesele toeks töö leidmisel ja tööl püsimisel. Kõige lihtsam viis tööotsingute alustamiseks on broneerida aeg töötukassa töökeskse nõustaja juurde. Nõustajad töötavad igas maakondlikus osakonnas, kohtuda on võimalik nii kohapeal kui ka üle veebi.
Koos nõustajaga saab inimene rahulikult vaagida, millised on tema töötamisega seotud valikud, erialased ja tööotsimise oskused, ootused töö paindlikkusele ehk lühidalt väljendudes – milline on selle inimese jaoks sobivaim töö. Teisalt saab inimene enda jaoks pildi selgemaks tööturu ootuste ja vabade töökohtade osas. Koos nõustajaga tehakse plaan, kuidas oleks tööotsingutega kõige parem edasi liikuda.
Millised on paindliku töötamise võimalused?
Tänapäevane töömaailm pakub järjest enam paindliku töötamise võimalusi, siia kuuluvad nii kaugtöö, paindlik töögraafik kui ka lühendatud tööaeg.
Osalise ajaga töötamise võimalusi vahendab ka töötukassa. Näiteks 2024. aasta novembri seisuga on töötukassal olemas teave 2777 vabast töökohast, millest 1108 on osalise ajaga. Osalise tööajaga otsitakse töötajaid väga erinevates valdkondades – vaja on näiteks oskus- ja käsitöölisi, teenindus- ja müügitöötajaid, seadme- ja masinaoperaatoreid, aga ka tippspetsialiste. Osaaeg võib tähendada töötamist mõni tund päevas, aga võidakse oodata ka näiteks 12-tunnist vahetust kord nädalas.
Hoolduskoormusega tööotsijal võib olla lihtsam teha tööd mõned tunnid pärastlõunasel või õhtusel ajal, mil mõni teine pereliige on kodus, või hoopis päeval, mil hooldatavat on kõige parem iseseisvalt koju jätta. Töötukassa kaudu vahendatud tööpakkumistes kirjeldatakse omakorda tingimusi ja seda, millist tööaega pakutakse. Näiteks on ette antud, millise ajavahemiku vältel peab töö tehtud olema ning töötaja saab selle aja piires oma tegevusi ise planeerida. Tööaegu pakutakse nii varahommikul, päevasel ajal kui ka õhtuti. Nii saab kokku sobitada töötaja ootused ja tööandja võimalused.
Kliendi lugu
Klient, kellel olid keevitaja oskused, otsis tööd kodu lähedalt. Ta leidiski kodu lähedalt erialase töökoha. Töötamine ja hooldamine osutusid võimalikuks tänu töökoha lähedusele ja tööandja paindlikkusele. Kliendil oli võimalus teha pikemaid lõunapause ning käia vahepeal kodus hooldustoimingute sooritamiseks.
Kui oskused vajavad täiendamist
Kui hoolduskoormuse tõttu või ka muul põhjusel enam ei saa või ei soovi teha oma erialast tööd või on oskused vananenud, saab neid täiendada. Töötukassa karjäärinõustajaga koos on võimalik läbi analüüsida nii oma oskused, huvid, isiksuseomadused kui ka ootused ning teisalt saada teavet, millised erialad on tööturul nõutud.
Oskuste täiendamiseks saab valida sobiva täienduskoolituse kuni 2500 euro eest töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate koolituste hulgast või asuda töötukassa tasemeõppe toetuse abil omandama uusi oskusi kutse- või kõrgkoolis. Võimalik on täiendada ka arvutialaseid ja eesti keele oskusi.
Millistest tööturuteenustest võiks veel abi olla?
Inimesed on kasutanud tööotsingute ajal psühholoogilist nõustamist. Lisaks saab põhitöö otsimise kõrvalt töötuna arveloleku ajal teha ka tööampse ehk töötada ajutiselt. Viimane tähendab, et inimene sooritab ühekordselt lihtsamaid tööotsi, kuid on teada ka lugusid, kus tööampsud viivad põhitöökoha saamiseni. Tööpraktika on aidanud saada vajalikke praktilisi töökogemusi ning täiendada tööandja juures ametioskusi ja teadmisi.
Kuna hoolduskoormus seab piirid töötamise ajale, siis võib üheks võimaluseks olla ise ettevõtlusega alustamine, mis annab suurema paindlikkuse oma tööaja korraldamisel. Töötukassa toetab 6000-eurose ettevõtluse alustamise toetusega ning võimalik on kasutada ettevõtluskoolitusi.
Tihti ei piisa inimeste toetamiseks ainult tööturuteenustest. Töötukassa on võtnud oma südameasjaks teha sisulist koostööd kliendi toetamisel kohalike omavalitsustega. Tänu sellele võib hoolduskoormusega pere saada toetavaid koduhooldusteenuseid või kodukohanduse. Kohandatud kodu võib hooldatavale anda suurema iseseisvuse, tänu millele ei vaja ta enam nii palju kõrvalist abi kui enne.
Kliendi lugu
Kahte eakat pereliiget igapäevaselt hooldav klient võttis end töötuna arvele, et leida võimalus töötamiseks. Kohaliku omavalitsuse pakutavatest teenustest oli ta teadlik, aga ei olnud varem KOV-i abi kasutanud. Ta alustas tööpraktikat kaubanduses ning pärast nädalast praktikal olemist pakkus kauplus võimaluse tööle asuda, tulles vastu ja kohandades töötaja tööaegu vastavalt töötaja bussiaegadele. Töökoha saamine andis inimesele indu pöörduda uuesti KOV-i poole. KOV pakkus hooldatavale isikuabi teenust ajal, mil klient oli tööl.
Tulevikuväljakutsed
Kuigi hoolduskoormuse uuringu andmetel on meie riigis tuhandeid inimesi, kes hooldavad lähedast ja oleksid samal ajal valmis sisenema ka tööturule, on töötukassasse jõudnud neist vaid vähesed. Julgustame inimesi tegema esimest sammu ja pöörduma töötukassa nõustaja poole.
Inimene ei peaks käima mööda erinevaid asutusi (sh KOV, töötukassa), vaid asutused peaksid tegema omavahel koostööd, vahetama infot ja toetama inimest ühest kohast.
Kuigi ootused paindlikule tööturule on hetkel tihtipeale suuremad kui tänane tegelikkus veel võimaldab, valmistab seda suuremat rõõmu iga juhtum, mille käigus inimene leidis enda jaoks optimaalse lahenduse.
Omaste-hooldajate suurim mure on see,
et neil ei ole aega tööl käia
ega raha teenida.
Omaste-hooldaja toetus on liiga väike,
et sellest ära elada.
Praegu on Eestis umbes 20 000 inimest,
kes võiksid õpitud ametis töötada,
aga peavad hooldama oma lähedast.
Töötu-kassa pakub omaste-hooldajatele võimalusi,
kuidas hooldamise kõrvalt ka tööl käia:
Töötu-kassa kutsub omaste-hooldajaid nõustamisele,
et leida neile sobivaim viis töötamiseks.
Töötu-kassa teeb koos-tööd ka kohalike oma-valitsustega,
et omaste-hooldajad saaksid vajalikke teenuseid,
näiteks: koristamine ja kodu kohandamine.
