Hoolduskoormusega peredele on viimastel aastatel suure abikäe ulatanud 2023. aastal jõustunud hooldereform, mis vähendas märkimisväärselt inimeste omaosalust hooldusteenuse eest maksmisel ja pakkus võimalusi suurema hoolduskoormuse leevendamiseks koduteenuste kaudu. Artiklis heidame pilgu sellele, millised konkreetsed meetmed on praegu olemas ja millised on veel ees ootavad väljakutsed ning võimalused omastehooldajate toetamisel.

Eesti on jõudmas kriitilise teetähiseni, kus vananev rahvastik ja vähenev sündimus suurendavad hoolduskoormuse survet nii peredele kui ka riiklikule sotsiaalsüsteemile. Kuigi inimeste eluiga pikeneb, jääb tervena elatud aastate arv Põhjamaadega võrreldes tagasihoidlikuks. See tähendab, et üha suuremal osal elanikkonnast on pikemat aega tarvis kõrvalist abi ja hooldust. Sellele lisandub omastehooldajate ehk pereliikmete ja lähedaste kandev roll – hoolitsevad ju nemad abivajajate eest sageli oma töö, pereelu ja isiklike vajaduste kõrvalt.

Hoolekandepoliitika prioriteet on vähendada perede hoolduskoormust, et hooldajatel oleks võimalik säilitada tasakaal oma töö- ja eraelu vahel. „Heaolu arengukava 2023–2030“ seab sihiks hooldusvajadusega inimeste ja nende pereliikmete sotsiaalsete garantiide tagamise, teadlikkuse tõstmise ning praktilise toetuse pakkumise. See hõlmab lisaks rahalisele abile ka omastehooldajate oskuste arendamist ja vajalike teenuste kättesaadavuse parandamist.

Hooldereform on leevendanud perede koormust

2023. aasta juulis jõustunud hooldereform panustabki eelkõige teenuste kättesaadavusse. Reformiga oli riigi peamine eesmärk vähendada perede rahalist koormust ja parandada hooldusteenuste kättesaadavust. Kui varem pidid pered kandma 100% hooldekodu kohatasust, siis nüüd jagatakse see kohalikku omavalitsust kaasates. Teenuse saajate omaosalus on reformi tulemusel vähenenud 80% juurest keskmiselt 50% peale.

Uued hooldekodukohad annavad inimestele rohkem kodulähedasi ja samas kvaliteetseid valikuvõimalusi ning aitavad vähendada perede koormust.

Juurde on tulnud peaaegu 1000 uut teenusekohta. Uued hooldekodukohad annavad inimestele rohkem kodulähedasi ja samas kvaliteetseid valikuvõimalusi ning aitavad vähendada perede koormust. Pikemas perspektiivis aitab uute hooldekodukohtade teke leevendada ka hinnatõusu survet.

Eesti tööjõu-uuringu andmed näitavad ka, et võrreldes perioodiga 2022/2023 on pereliikmete hooldamise koormus vähenenud. 65-aastaste ja vanemate hooldajate arv vähenes 1400 inimese võrra, eelkõige nende seas, kes hooldavad pereliikmeid üle 20 tunni nädalas. Hoolduskoormuse vähenemine on ühiskonna jaoks oluline, sest see võimaldab pereliikmetel paremini tasakaalustada töö- ja eraelu, mis omakorda tõstab inimeste majanduslikku aktiivsust. Lisaks vähendab see hooldajate vaimset ja füüsilist koormust, parandades elukvaliteeti ja vähendades läbipõlemise riski, mis aitab hoida tervishoiu- ja sotsiaalteenuste süsteemi jätkusuutlikuna.

Kohalikud omavalitsused saavad tänu hooldereformile ka riiklikku tuge, et pakkuda hoolduskoormust leevendavaid koduteenuseid nagu koduhooldus, isikliku abistaja teenus ja muud toetavad teenused. Just koduteenuseid tasub ka eelistada. Reformi osana saavad kohalikud omavalitsused teenuste arendamiseks rahastuse ka Euroopa Liidu struktuurifondide kaudu, mis võimaldab teenuseid laiendada ja kvaliteeti tõsta. Praeguseks on seda võimalust teenuste arendamiseks kasutanud juba pea kümme kohalikku omavalitsust ja taotlusvoor on avatud kuni 31. märtsini 2025.

Omastehoolduse infopunkt on kauaoodatud ja vajalik lahendus

Teame ka, et omastehooldajatel on seni olnud puudu vajalikust infost nii olemasoleva abi kui ka oma õiguste osas. Elanikkonna hoolduskoormuse uuring (2022) näitas, et omastehooldajatele mõeldud koolitustel või kursustel on osalenud vaid 9% hooldajatest ning hooldamisega seotud koolitustest või täiendavast teabest tunneb puudust 70% suure hoolduskoormusega vastanutest. Põhjused on kindlasti seotud nii omastehooldajate koormuse kui ka sageli killustunud infoga.

Infovajaduse murele pakub lahendust Eesti Puuetega Inimeste Koja eestvedamisel valminud omastehoolduse infopunkt omastehooldusest.ee. Eurorahade toel loodud veebikeskkond on suunatud kõikidele omastehooldajatele, hooldusvajadusega inimestele, valdkonna spetsialistidele ning ka kõigile neile, kes soovivad omastehooldajast sõpra toetada või hooldusvajadusega inimesele abiks olla. Sellest peaks saama peamine infopunkt, mis annab teadmisi, tuge ja lootust nii enda kui ka lähedase hooldamise teekonnal.

Hoolduskoormuse leevendamisel on igal juhul oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge ja valikuvõimalusi. Lisaks hooldereformile on oluline muudatus seegi, et sotsiaalhoolekande seadus paneb omavalitsustele kohustuse hinnata omastehooldajate vajadusi. See tähendab, et hooldajate füüsilist ja vaimset koormust, samuti nende võimalusi töötada ja peret toetada, peab arvesse võtma igas hooldussituatsioonis. Omastehooldajate toetamisega tuleb tagada olukord, kus hooldamine ei ole kellegi sunnitud valik, sh riik ei erista, kas hooldusvajadusega inimene on laps, tööealine või eakas.

Tulevikusuunad – digilahendused, sotsiaal- ja tervisevaldkonna parem integratsioon

Et omavalitsusi selles töös aidata, on riik loonud uue elektroonilise hindamisvahendi, mis võimaldab omavalitsustel hinnata täiskasvanute abivajadust ühtsetel alustel. Tänavu novembris sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) kasutusele võetud rakendus on esialgu omavalitsustele soovituslik. Tulevikus on plaanis see kasutusele võtta ka sotsiaalkindlustusametis erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamiseks. Ühtse hindamisvahendi eelis on see, et nii tagatakse üle-eestiliselt abivajajate, sh omastehooldajate võrdne kohtlemine – sarnase koormusega inimesi hinnatakse võrdsetel alustel ja tagatakse samaväärne tugi. Riik tagab omavalitsustele hindamiseks vajalikud tööriistad, juhendmaterjalid, koolitused ja nõustamise.

Tihedas koostöös otsime parimaid lahendusi, kuidas toetada nii erivajadusega inimesi kui ka neid, kes oma lähedasi hooldavad.

Riigile on omastehooldajate toetamisel väga olulised partnerid Eesti Puuetega Inimeste Koda ja MTÜ Elu Dementsusega. Tihedas koostöös otsime parimaid lahendusi, kuidas toetada nii erivajadusega inimesi kui ka neid, kes oma lähedasi hooldavad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et viimastel aastatel oleme saavutanud olulise arenguhüppe – hooldereform on vähendanud perede rahalist koormust ja parandanud hooldusteenuste kättesaadavust, pakkudes samas võimalust eelistada koduhooldust kui inimväärikusele sobivaimat lahendust. Täiendavad algatused nagu ühtne hindamissüsteem ja omastehooldajate veebiplatvorm on loonud aluse paremaks info jagamiseks ja hooldajate toetamiseks. Siht edasiseks on selge: luua turvavõrk, kus lähedase hooldamine pole sundvalik, vaid toetatud ja väärikas osa elust.

---

Alates 2023. aasta suvest
on hoole-kande-teenustes toimunud palju muutusi.

Juurde on tulnud pea-aegu 1000 uut hoolde-kodu kohta.

Riik ja oma-valitsus
maksavad inimese hoolde-kodu koha eest rohkem,
lähedased peavad maksma vähem.

Oma-valitsuselt saab tellida kodu-teenuseid,
näiteks: koristamine ja isikliku abistaja teenus.

Varsti valmib veebileht omastehooldus.ee,
kus on kirjas kogu info,
mida omaste-hooldajatel vaja on.

Need muutused tehti selleks,
et omaste-hooldajate elu oleks lihtsam.

Ka tulevikus tahetakse teha selliseid muutusi,
mis aitaksid erivajadustega inimesi
ja nende lähedasi.