KUULA ARTIKLIT
Eesti põhiseadus kohustab riiki ja kohalikke omavalitsusi pöörama erilist tähelepanu puuetega inimestele. Esimene tugi ja abi nendele inimestele ning neid hooldavatele lähedastele peaks tulema just kohalikult omavalitsuselt, kuna see on inimestele kõige lähemal.
Katrin Tsuiman rõhutab, et sageli on omastehooldajad need, kes mõistavad oma lähedase vajadusi kõige paremini. Foto: REKfoto OÜ
Vajalike teenuste korraldamine ja osutamine.
Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada kohalikku elu vastavalt oma inimeste vajadustele. Omastehooldajatega seonduvalt jaguneb kohaliku omavalitsuse roll mitmeks valdkonnaks. Eesmärk on pakkuda süsteemset tuge, korraldada vajalikke teenuseid ning toetada ja leevendada omastehooldajate koormust. Omavalitsuse poolt osutatavad ja korraldatavad teenused toetavad igapäevaelus hakkamasaamist ning võimaldavad hooldajatele puhkust ja hingetõmbeaega.
Sotsiaalhoolekande seadus loetleb üles teenused, mida omavalitsus peab vajadusel osutama. Omastehooldajate koormust aitavad leevendada koduteenused, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, päeva- ja intervallhoiuteenused, erilahendused ning ühtlasi psühholoogiline tugi ja nõustamine, et tulla toime võimalike emotsionaalsete ja vaimsete raskustega, mida omastehooldus kaasa võib tuua.
Omavalitsus on esimene kontaktpunkt, kus hinnatakse abi- ja toetusvajadust, selgitatakse välja omastehooldajale vajalik tugi, otsustatakse teenuste ja toetuste saamine ning nõustatakse hooldajaid nende õiguste ja olemasolevate võimaluste osas.
Omavalitsusele jääb alati võimalus ja vabadus korraldada abiandmine ja erinevate lahenduste pakkumine nii, et need vastaksid inimeste tegelikele vajadustele. Selles osas on omavalitsused sotsiaalteenuste osutamisel autonoomsed ega sõltu riiklikult kehtestatud teenuste loetelust.
Omavalitsuse roll on ka teadlikkuse tõstmine ja laiemalt kogukonna kaasamine omastehoolduse teemal. Selleks saab korraldada omastehooldajatele ja kogukonna liikmetele koolitusi ja infopäevi, mis aitaksid kaasata vabatahtlikke ja kutsuda ellu kogukondlikke algatusi, mis oleks täiendavaks toeks hooldajatele ja nende peredele.
Abivajaduse väljaselgitamine.
Omavalitsusest vajaliku abi küsimisel on esimene samm abivajaduse väljaselgitamine. See tähendab abivajava inimese ja tema hooldaja olukorra kaardistamist ning selgusele jõudmist, milline abi oleks sobiv konkreetse inimese või pere olukorras. Kasuks tuleb, kui saata omavalitsusele hooldatava terviseseisundit ja sellest tulenevalt tema vajadusi, võimekust kirjeldavaid dokumente. Eelnevalt koostatud hindamiste ja terviseseisundite kirjeldused hõlbustavad abivajaduse välja selgitamist. Selles protsessis tuleb ka ise aktiivselt osaleda – oluline on koostöö ja hea kontakt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga. Koostatud abivajaduse hindamisele peab järgnema omavalitsuse otsus, milline on vajalik abi ning koostöös perega tuleb leida sobivad lahendused. Vajadusel koostab sotsiaaltöötaja juhtumiplaani, selle juurde kuuluva tegevuskava ning teenustele suunamisel koostatakse hooldatavale hooldus- või tegevusplaan.
Et abi oleks kohane, tuleks hoida regulaarset kontakti kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga – kohtumine nimetatud ametnikuga vähemalt korra aastas aitab hoida abi ja hooldusplaanid ajakohasena ning vajaduste muutudes leida uusi lahendusi. Kui olukord ja vajadused on muutunud, ei tohi jääda ootama, et keegi teine seda märkaks, vaid tuleb ise võtta ühendust omavalitsusega.
Kuidas saab osaleda teenuste parendamisel/arendamisel?
Hooldusvajadusega inimesel ja tema hooldajal on õigus väärikale ja tähendusrikkale elule. Siinkohal on just omastehooldajal oluline roll abivajava lähedase heaolu tagamisel. Just tema on esimene, kes seisab hooldatava inimväärikuse eest, toetab, julgustab ja aitab teda mõista. Omastehooldaja austab ja aktsepteerib oma hooldatavat sellisena nagu ta on, arvestades tema soove ja julgustades teda tegema iseseisvalt otsuseid.
Abi muutub tõhusamaks siis, kui omastehooldajad toetavad hooldatavate liitumist sarnaste inimeste võrgustikega ja võimaldavad võtta osa ühistegevustest, et nad saaksid olla kogukonnas ja avalikes tegevustes nähtaval ning võrdväärsena kaasatud.
Sageli on omastehooldajad need, kes tajuvad, tunnevad ja mõistavad oma lähedase vajadusi kõige paremini. See tähendab, et omastehooldajatel on kõigele muule lisaks veel üks oluline roll – olla julge kaasarääkija teenuste arenduses, parenduses, muutmisel, loomisel ja säilitamisel. Tegemist on pideva protsessiga, kus ei saa kunagi loorberitele puhkama jääda.
Parim viis tagada, et abi ja teenused oleks vajadustele vastavad, on olla ise aktiivne kodanik. Selleks on olemas mitmeid võimalusi. Osalege avalikel aruteludel, foorumitel, infokoosolekutel, kus käsitletakse kohalike sotsiaalteenuste ja hooldusvõimaluste arengut. Registreerudes osalejaks ja võttes sõna, saate jagada oma kogemusi ja ettepanekuid. Te saate juhtida tähelepanu teenuste kitsaskohtadele ja teha ettepanekuid muutusteks, näiteks uute teenuste loomise või olemasolevate teenuste kvaliteedi tõstmise osas.
Osalege kohalikes töögruppides või komisjonides.
Paljud omavalitsused loovad spetsiaalseid töögruppe, nt arenguplaanide koostamiseks, kuhu kaasatakse elanikke, sealhulgas omastehooldajaid, et töötada välja lahendusi sotsiaalvaldkonna väljakutsetele. Uurige, kas teie omavalitsuses on sellised töögrupid olemas ja kuidas neis osaleda saaks. Kui neid veel ei ole, siis esitage ettepanek sellise grupi loomiseks, viidates vajadusele kaasata omastehooldajate vaatenurk.
Andke julgelt ja regulaarselt tagasisidet oma teenuste kasutamise kogemuste kohta.
Tagasiside on oluline, et hinnata teenuste tõhusust ja nende mõju omastehooldajatele. Omavalitsustel on tihti olemas tagasiside kogumise võimalused osutatavate teenuste kohta. Kui seda ei tehta, siis tehke ettepanek selle algatamiseks või esitage vabas vormis oma tagasiside. Kirjutage oma kogemustest ja soovitustest näiteks e-kirja teel või tehke ettepanekuid isiklikul kohtumisel sotsiaaltöötajaga. See ei ole kriitika, vaid olukorra parendamine. Kui teenused ei vasta vajadustele või kui hooldajatel on ideid, kuidas teenuseid täiustada, aitab tagasiside juhtida omavalitsuse tähelepanu probleemidele ja võimalustele. Teenuse sobivust või mittesobivust ei tunne ega taju mitte keegi teine kui ainult see inimene, kes teenust kasutab.
Esitage ettepanekuid volikogule.
Kohaliku omavalitsuse volikogud on omavalitsuses kõrgeim võimuorgan. See on koht, kus tehakse otsuseid teenuste rahastamise ja korraldamise kohta. Omastehooldajad saavad esitada volikogule kirjalikke ettepanekuid või osaleda volikogu avalikel istungitel.
Võimalusel kirjutage põhjalik ettepanek, mis selgitab probleemi ja pakub lahendusi. Näiteks: „Kohalikus päevahoius puuduvad kohad mäluhäiretega eakatele. Ettepanek: suurendada päevahoiu teenuse rahastamist ja laiendada päevahoiuteenuse kasutajate sihtrühma.“ Esitage ettepanekud kirjalikult, saates need volikogule e-posti teel või viige ise kohale. Olge valmis põhjendama ja selgitama oma vajadusi. Iga inimene on oluline ja inimväärse elu elamiseks tuleb lahendused leida.
Osalege MTÜ-des ja kogukonna algatustes.
Erinevad vabaühendused toimivad tihti kohalike omavalitsuste partneritena teenuste planeerimisel ja arendamisel. Osaledes selliste organisatsioonide tegevustes, on võimalik oma ettepanekuid ja muresid kogukondlikult esindada. Liituge või looge vabaühendus, mis esindab omastehooldajate huve. Osalege nende korraldatud koosolekutel, küsitlustes ja kampaaniates. See on võimalus viia vajalikud ettepanekuid otse omavalitsusele. MTÜ-d saavad algatada ka projekte ja esitada need omavalitsusele rahastuse saamiseks, et luua uusi, seni puudunud teenuseid.
Jagage avalikkusele omastehooldajate kogemusi ja tehke teavitustööd.
Muutuste ellu kutsumisel on abi meediast. Näiteks intervjuud, arvamusartiklid ja lugude jagamine erinevates meediakanalites suurendavad teadlikkust kohaliku hoolduse kitsaskohtadest. Samuti on head kogemusseminarid või kohtumised, kus omastehooldajad jagavad oma lugusid ja tutvustavad vajadusi. Nende ürituste kajastamine sotsiaalmeedias aitab kujundada arusaama, milliseid muudatusi teenustes vaja oleks. Lisaks tõstab see kohaliku kogukonna teadlikkust, murendab häbimärgistamist, stereotüüpseid hoiakuid ja eelarvamusi.
Kust otsida abi, kui omavalitsus siiski ei täida oma kohustusi?
Kuigi omavalitsused peaksid tagama vajaliku abi ja teenused omastehooldajatele, võivad ette tulla olukorrad, kus nende kohustused jäävad täitmata või teenused ei vasta ootustele.
Esimene võimalus oma vajaduste eest seismiseks juhul, kui olete saanud omavalitsuse poolt abi osutamisest keeldumise otsuse või see abi ei vasta vajadustele, on esitada tehtud otsuse peale vaie samale asutusele, kes tegi otsuse, millega te rahul ei ole.
Kui see ei too soovitud tulemust, siis on võimalus pöörduda erinevate organisatsioonide poole, kes aitavad kaitsta teie õigusi ja leida lahendusi.
Õiguskantsler tegeleb avaliku sektori õiguskorra ja inimõiguste kaitsega. Kui tunnete, et omavalitsus on rikkunud teie või teie hoolealuse õigusi, võite esitada õiguskantslerile kaebuse. Pöörduda saab näiteks juhtumitega, kui omavalitsus ei osuta seadusega ette nähtud teenuseid, nende kvaliteet on puudulik või korraldus on ebamõistlik või kui tunnete, et olete saanud ebaõiglase või põhjendamatu otsuse või soovite ametlikku hinnangut omavalitsuse tegevuse seaduslikkuse kohta.
Sotsiaalkindlustusamet pakub tuge ja järelevalvet kohalike omavalitsuste poolt osutatavate sotsiaalteenuste üle. Sinna on võimalik pöörduda, kui teil on tunne, et teie õigusi on rikutud või olete sattunud keerulisse olukorda seetõttu, et omavalitsus ei järgi sotsiaalhoolekande seadust või vajate nõustamist sotsiaalhoolekande seaduse teenuste kohta.
Kohtusse on võimalik esitada kaebus, kui muud võimalused ei ole andnud tulemusi. Kohtusse pöördumine on tavaliselt viimane samm, kuna see võib olla ajakulukas ja nõuab juriidilist lähenemist ning kohtumenetlust tundva inimese kaasamist. Soovitav on konsulteerida juristiga, et hinnata võimalusi ja protsessi kulgu. Kohtusse tasub pöörduda, kui omavalitsuse otsused või tegevused rikuvad teie õigusi ja muid lahendusi ei ole leitud või kui vaidlus puudutab olulist rahalist või materiaalset kahju.
Vabaühendused saavad samuti toetada omastehooldajaid ja hooldatavaid, pakkudes piirkondlike organisatsioonide või riiklike katusorganisatsioonide kaudu nõustamist, koolitusi, tuge dokumentide koostamisel ja kogemuste jagamist.
Selleks võivad olla konkreetsel terviseprobleemil või erivajaduse sihtrühmal põhinevad organisatsioonid, mis on pädevad spetsiifiliste küsimuste lahendamisel.
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) esindab puuetega inimeste ja nende pereliikmete huve, pakkudes tuge ja nõustamist tervise ja sotsiaalkaitse valdkonnas.
Võrdne partnerlus loob parimad lahendused
Omastehooldajad ja omavalitsus on võrdväärsed partnerid, kes teevad koostööd. Omavalitsuse töö on seista omastehooldajate kõrval, pakkudes teenuseid ja lahendusi, mis aitaksid kanda hoolduskoormat. Samal ajal saavad omastehooldajad oma kogemuste ja teadmiste toel sisendit andes kujundada teenuseid, mis vastavad tõeliselt nende ja hooldatavate vajadustele. Tegutsedes ühise eesmärgi nimel, milleks on hooldatava heaolu tagamine, sünnivad kogukondades ja laiemalt kogu ühiskonnas ajapikku kestlikud muutused.
Oma-valitsused on:
Oma-valitsused peavad korraldama kohalikku elu nii,
et ka puudega elanikel oleks hea elada.
Oma-valitsus peab pakkuma neid teenuseid:
Omaste-hooldajad saavad teenuseid paremaks muuta,
kui nad räägivad oma kogemustest nende teenustega.
Kui oma-valitsus ei saa või ei oska aidata,
tuleb abi paluda:
Oma-valitsused ja omaste-hooldajad peavad tegema koos-tööd.
