Safar

Giovanni Diffidenti/CCD | Fotograaf

Kärt Mikli & Kai Kunder | Kirjeldustõlke koostajad

Viipekeeletõlkide OÜ | Viipekeeletõlked

MTÜ Vaimupuu | Lihtne keel

Rapla Hooldekeskuse Vahtra Tugikeskus | Lihtsa keele testimine

Ali Afzali | Tutvustavad tekstid

PERSOON

KUULA ARTIKLIT

Lihtne keel

Pildil on valgete seintega hämara toa nurk, pildistatud põranda lähedalt alt üles, selle toa kummaski seinas olevad suured aknad on kaetud veel suuremate, peaaegu üle seina ja laest maani ulatuvate läbikumavate valge-sinisekirjute kardinatega. Piki seinaääri on istumiseks paigutatud osalt kardinatele toetuvad heledad padjad, põrandat katab kuldse mustriga tumepunane vaip. Keset vaipa istub rätsepistes mehekogu, näoga paremale, hämaras toas kumava valguse taustal üksnes tumeda siluetina paistev. Mees toetab ühe käe küünarnukki ristatud põlvedele ja lõuga selle käe sõrmedele. Tal on esileulatuv alahuul ja lühikesed juuksed, nii palju kui siluetist aimata võib, kannab ilmselt kapuutsiga pluusi.
Safar

Eesti keeles
30-aastane Safar istub põrandal oma majas Kabuli põhjaosas. Safaril on kaasasündinud puue. Tavaliselt jäetakse ta omapäi koju, kus ta lihtsalt on, ilma et saaks osa välismaailma pakutavast stimulatsioonist või vabaaja tegevustest. Ta on pikka aega kannatanud ka kurguvalu käes, kuid perekond ei suuda leida talle ravi. Üsna sageli eelistavad Afganistanis puudega inimeste pereliikmed neist mitte rääkida ja peita nad isolatsiooni.

In English
Safar, 30 years old, in his house in the North of Kabul. Safar has a congenital disease. He generally stays at home on his own without any recreation or stimulation from the outside world. He has been suffering with a sore throat for a long time, but the family cannot find treatment. Quite often in Afghanistan, families who have members with a disability prefer not to talk about the person and hide him or her in Isolation.

На русском
Сафар (30 лет) сфотографирован в его доме на севере от Кабула. Сафар страдает от врожденного заболевания. В основном он проводит время дома в одиночестве без каких-либо развлечений или стимулов из внешнего мира. Уже долгое время Сафара беспокоит боль в горле, но семья не может найти лечение. Довольно часто афганские семьи, в которых есть люди с инвалидностью, предпочитают не говорить о них и держат своих родных в изоляции.


Kirjeldustõlge
Pildil on valgete seintega hämara toa nurk, pildistatud põranda lähedalt alt üles, selle toa kummaski seinas olevad suured aknad on kaetud veel suuremate, peaaegu üle seina ja laest maani ulatuvate läbikumavate valge-sinisekirjute kardinatega. Piki seinaääri on istumiseks paigutatud osalt kardinatele toetuvad heledad padjad, põrandat katab kuldse mustriga tumepunane vaip. Keset vaipa istub rätsepistes mehekogu, näoga paremale, hämaras toas kumava valguse taustal üksnes tumeda siluetina paistev. Mees toetab ühe käe küünarnukki ristatud põlvedele ja lõuga selle käe sõrmedele. Tal on esileulatuv alahuul ja lühikesed juuksed, nii palju kui siluetist aimata võib, kannab ilmselt kapuutsiga pluusi.



Lihtne keel

Safar on 30-aastane.

Ta elab Kabuli linna põhja-osas.

Safaril on kaasa-sündinud haigus.

Safari veedab oma päevad üksinda kodus,
tal pole tegevust ega meele-lahutust.

Paljud Afganistani puuetega inimesed on kodus peidus,
perekond ei räägi neist teistele.

Safari kurk valutab juba pikka aega,
aga perekond ei leia talle ravi.