Mine avalehele Liigu põhisisu juurde

Kohalikud omavalitsused ja sotsiaalse kaitse rahastamine

Andrus Jõgi | Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik, Rahandusministeerium

Andrus Jõgi. Foto: Erakogu

Kust tuleb raha sotsiaalse kaitse kuludeks? 

Põhiosas rahastab kohalik omavalitsus oma tegevusi selliste tulude arvelt, mille suunamise üle saab ta ise vabalt otsustada. Sellisteks tuludeks on näiteks maksutulud. Kuidas raha kasutada, seda otsustatakse kohapealsete prioriteetide põhjal, ilma riigi sekkumiseta [1].

Kohalike omavalitsuste rahalised võimalused teenuse pakkumiseks on üldjoontes sarnased. Maksutulude erinevust ühtlustatakse tasandusfondiga, seejuures arvestatakse ka demograafilisest koosseisust ja inimeste (hõredast) paiknemisest tingitud erinevusi. Ka sihtotstarbelised toetused on kujundatud selleks, et tagada võrdsed võimalused teenuste pakkumiseks üle Eesti. Näiteks 2020. aastal on toetusfondist kohalike omavalitsuste sotsiaalse kaitse kulude toetuseks ette nähtud 41 mln eurot neljas meetmes:

Kohalike omavalitsuste sotsiaalse kaitse kulud ulatusid 2019. aastal 178 mln euroni. Sellest 17 mln eurot kaeti inimeste omaosaluse (peamiselt hooldekodu kohatasu) ja 53 mln eurot riigi toetuste arvelt (sh toetusfondist 41 mln eurot) ning 108 mln eurot panustasid kohalikud omavalitsused oma muudest eelarve tuludest (nn omapanus). Summa sisaldab omavalitsuse kogu rahalist panust, hoolimata sellest, kas teenust osutatakse ise või ostetakse seda sisse.

Eesti võrdluses Põhjamaadega

Teised Põhjamaad on selgelt sotsiaalse kaitse nägu, kui arvestada kulude osatähtsust kohalike omavalitsuste eelarvest. Omavalitsuste sotsiaalse kaitse kulud moodustavad sisemajanduse kogutoodangust (SKP) Soomes 6%, Rootsis 7,1%, Taanis 19,7%, Norras 4,6% ja Islandil 3,1%.

Eesti omavalitsust iseloomustavad aga pigem haridus, teed ja kultuur; kulutuste osatähtsus sotsiaalsele kaitsele on vähene. Eestis kulutavad kohalikud omavalitsused sotsiaalsele kaitsele 0,7% SKPst. Meist enam arenenud Põhjamaid aluseks võttes võib eeldada, et mida rikkamaks muutub ühiskond, seda suuremat tähelepanu saab ka sotsiaalne kaitse (kohalikul tasandil).

Kas sotsiaalne kaitse on igal pool ühtemoodi tähtis?

Kohalike omavalitsuste omapanus on olnud piirkonniti väga erinev, ulatudes 1,5% kuni 12,5%-ni nende tulubaasist 2019. aastal. Samas ei saa väita, et sedavõrd erinev panus sotsiaalsesse kaitsesse on selgitatav kohalike omavalitsuste erinevate rahaliste võimaluste (mis on suuresti tasandatud) või inimeste abivajadusega. Kuivõrd on aga erinevus tingitud omavalitsuse juhtide eelistustest või teenuste erinevast korraldamisest, ei ole üheselt selge ja vajab põhjalikumat uurimist.

Joonis. Kohalike omavalitsuste omapanuse osakaal tulubaasist 2019. aastal sotsiaalkaitsele [4]

Kohalike omavalitsuste sissetulekud ja selle kaudu ka rahaline võimekus on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ning nende finantsvõimekus on hoolimata praegusest keerulisest majandusolukorrast valdavalt hea. Kui majanduslik olukord ei halvene, on neil võimalik soovi ja vajaduse korral tõsta sotsiaalse kaitse rahastamise osatähtsust ilma, et mõni teine valdkond selle arvelt kannataks. Mitmetes piirkondades oleks palju abi ka sellest, kui suurendataks omapanust teistega samale tasemele. Haldusreform on aidanud (ning tõenäoliselt aitab jätkuvalt) võimekuse ühtlustamisele palju kaasa.


[1]  Kohalike omavalitsuste sissetulekutest laekus 2019. aastal 58% erinevatest maksutuludest, 4% tasandusfondist, 8% kaupade ja teenuste müügist (nt lasteaia kohatasud, sissepääsupiletid jne), 29% moodustasid sihtotstarbelised toetused (peamiselt toetusfondist) ning 2% muudest tuludest.
[2]  Sotsiaalse kaitse põhitegevuse kulud ja amortisatsioon. Investeeringud on arvesse võetud amortisatsiooni kaudu.
[3]  Osaliselt mõjutavad tulemust ka kulude erinev kajastus ja teenuste ülesehitus, aga mitte oluliselt.
[4]  Kohalike omavalitsuste omapanus sotsiaalsesse kaitsesse on leitud lahutades nende sotsiaalse kaitse kogukuludest maha sissetulekud saadud toetustest ja teenustasudest. Täpsema võrdluspildi saamiseks on välja jäetud toimetulekutoetuse tegevusala, lastehoiuteenused, ametnike tööjõukulud ja investeeringud. KOV tulubaasi alla on arvestatud maksutulud ja tulude-kulude tasandamiseks saadud tasandusfondi toetus (sh väikesaarte toetus). Nende tulude kasutamise üle otsustab täies ulatuses kohalik omavalitsus.