2019. aasta algusest laiendas Eesti Haigekassa tasuta hambaravi võimalusi füüsilise ja vaimse erivajadustega inimestele, kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Nende inimeste hambaravi tasub Eesti Haigekassa täies ulatuses ehk hambaid saab tasuta ravida kogu elu. 

Tasuta  hambaravi ei kehti kõikidele erivajadustega isikutele. Haigekassa on koostöös arstidega kokku leppinud kriteeriumid, millise terviseseisundiga inimesed vajavad riigi toetusel hambaraviteenuseid. Neid kriteeriume hindab perearst või eriarst, seepärast, et nad teavad oma patsientide kaasuvaid haigusi ning tunnevad nende terviseseisundit kõige paremini. Erivajadustega inimeste hambaravi aluseks ei ole puude olemasolu vaid inimese suutlikkus iseseisvalt oma hamba hügieeni eest hoolitseda.

Mis tingimustel tasuta hambaravi saab?

Eriarsti või perearsti otsusega saavad tasuta hambaravi need erivajadustega inimesed, kes ei suuda ise oma suuhügieeni eest hoolt kanda, ka mitte kõrvalisel juhendamisel. Nende hulka kuuluvad näiteks sügava vaimupuudega, intellektipuude, dementsuse, autismispektri häire või muu psüühilise kõrvalekaldega inimesed. Samuti võimaldatakse ravi neile, kes on halvatud, ilma käteta või haigustega, millega kaasnevad liigutushäired (nt parkinsoni tõbi, raskekujuline tantstõbi).

Vajadusel määrab raviarst või perearst õiguse tasuta hambaraviks, sh narkoosis tehtavaks hambaraviks, ja teeb tervise infosüsteemi vajaliku märkme, kust jõuab info ka riigiportaali eesti.ee. Kui riigiportaalis on nähtav tasuta hambaravi vajadus, saab patsient juba vastuvõtuaja broneerimiseks hambaarsti poole pöörduda.

Tähele tuleb panna seda, et tasuta vastuvõtuaja saab broneerida vaid selle hambaarsti juurde, kellel on haigekassaga leping ja kes pakub erivajadustega inimestele hambaravi. Antud lepinguga hambaarstide kontaktid leiab haigekassa kodulehe kaardilt. Hüvitist saab kasutada hetkel 176s hambakliinikus üle Eesti.

Mida vastuvõtuaja broneerimisel silmas pidada?

Hambaarsti juurde aega broneerides tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid. Helistaja peab olema valmis jagama infot erivajadustega inimese seisundi kohta, näiteks tuleb hambaarstile teada anda, kas patsient on võimeline hambaarstitooli istuma, ise suud avama ja kas ta saab arsti jutust aru. Arsti tasub teavitada ka sellest, mis erivajadusega inimest ärritab ja rahustab.

Kindlasti tuleb välja tuua, millal toimus eelmine hambaarstivisiit ja millised on olnud eelnevad kogemused. Näiteks ei saa lamavat inimest tavalises hambaravikabinetis reeglina ravida ning seda tuleb teha hoopis haiglas.

Erivajadustega inimese abistajal tasuks hambaarsti vastuvõtule kaasa tulla, et ta saaks vajadusel arstiga suhelda ja toeks olla.

Kui palju on kasutatud tasuta hambaravi 2019ndal, 2020ndal ja 2021. aasta esimeses pooles?

Tasuta puuetega inimeste hambaravi õigust on määratud kokku 1 262le inimesele. Neist on jõudnud hambaarsti juurde 826 inimest ehk 66%. Nendele isikutele osutati raviteenust (sh üldanesteesias hambaravi) 2 183 korral, kokku enam kui 281 674 euro eest.

Hüvitist kasutanud inimeste arv on 3 korda kasvanud võrreldes 2019 ja 2020nda aasta seisu.

Kuidas on hambaarste toetatud?

Erivajadustega inimeste hambaravi toetamiseks on haigekassa koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga organiseerinud hambaarstidele tasuta koolitusi. Näiteks koolituse „Suhtlemine puudega patsientidega“ eesmärk on avada füüsilise ja vaimse erivajadusega inimeste hambaravi osutavatele hambaarstidele erinevate erivajaduse olemust, nende avaldumist ja põhjuseid ning toetada hambaarstide arusaamist erivajadusega patsientide erivajadustest ja õppida erivajadusega patsientidega suhtlemist kohandama.

Mida võib kokkuvõtteks öelda?

Kokkuvõtteks saab öelda, et puuetega inimeste tasuta hambaravi kasutus on olnud kasvavas trendis, aga kindlasti vajaks see veel suuremat tõuget. Vastava õiguse määramine vajab samuti eriarstide ja perearstide teadlikkust ja julgust selle loa väljastamiseks. Oluline on, et kõik inimesed, kes ei saa iseseisvalt oma suuhügieeni eest hoolitsemisega hakkama, saaksid ka vastava õiguse tasuta hambaraviks. Hetkel võib öelda, et ravile on jõudnud väike osa sihtgrupist, kuid haigekassa loodab, et hambaarstid on järjest rohkem valmis erivajadustega inimesi nende tervise heaolu nimel teenindama.