KUULA ARTIKLIT
EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht
Valdkonna ühingud, seltsid ja rühmad valmistuvad ühise psüühikahäiretega inimesi ja nende lähedasi esindava katusorganisatsiooni loomiseks.
Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmeskonda on alates 1993. aastast kuulunud väga eripalgelisi puudespetsiifiliste ja krooniliste haigustega inimeste ühendusi koondavad katus- ja esindusorganisatsioone. Puudust oleme tundnud psüühikahäiretega inimesi ja nende lähedaste ühinguid koondavast katusorganisatsioonist. Varasematel aastatel on olnud üksikuid katsetusi taolisele katusorganisatsioonile elu sisse puhuda, kuid kahjuks ei ole need püüdlused seni vilja kandnud.
Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames alustas Eesti Puuetega Inimeste Koda 2020. aasta alguses neli aastat kestva projekti elluviimisega, mille eesmärk on võimestada ja koordineerida psüühikahäiretega inimeste ning nende lähedasi koondavate organisatsioonide huvikaitsealast tegevust ning toetada vastava katusorganisatsiooni teket. Projekti laiem eesmärk on psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste õiguste kaitsmine ning huvide esindamine riiklikul tasandil.
Huvikaitse töögrupp
Projekti käigus oleme loonud psüühikahäiretega inimeste huvikaitse töörühma, milles osalevad ja on oodatud liituma valdkonnas tegutsevate MTÜ-de või seltsingute eestvedajad, kes soovivad kursis olla ja kaasa rääkida projekti tegevuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Vähemalt kuus korda aastas toimuvatel töörühma kohtumistel lööb hetkel aktiivselt kaasa 10 organisatsiooni: Haabersti Klubimaja/Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Eesti Autistide Liit, Söömishäirete Liit, Heaolu ja Taastumise Kool MTÜ, Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing, Pilk MTÜ, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine, Eesti Psüühikahäiretega Inimeste Toetajate Ühendus, MTÜ Elu Dementsusega, MTÜ Hingerahu ja MTÜ Avitus.
Valdkonna ühingute kaardistus
2020. aastal viisime läbi psüühikahäirega inimeste, taastujate ja nende lähedaste MTÜ-de, seltsingute ja rühmade kaardistuse, mille põhjal valmis esialgne nimekiri valdkonna MTÜdest ja seltsingutest, kes on üles näidanud huvi katusorganisatsiooniga liituda.
Peamised järeldused kaardistuse tulemustest olid järgmised:
Mõttetalgud
2020 sügisel viisime läbi vaimse tervise e-mõttetalgu „Kuidas kaitsta psüühikahäirega inimeste huvisid“. Talgul lõime ühise aruteluruumi laiemale ringkonnale, kes on huvitatud psüühikahäirega inimeste huvide ja õiguste edendamisest Eestis. Talgutel osales üle 40 taastuja, psüühikahäirega inimese, pereliikme, kogemusnõustaja, valdkonna MTÜ-de eestvedaja ja spetsialisti.
Mõttetalgu raames andsime ülevaate EPIKoja tegevusplaanist psüühikahäirega inimeste huvikaitsevõrgustiku loomiseks. Lisaks tutvustasime valdkonna ühingute kaardistuse tulemusi. Talgu esimese poole lõpetas vestlusring, kus tutvustati Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise, Vaimse Tervise Koalitsiooni VATEK ja Eesti Vaegkuuljate Liidu esindajate poolt huvikaitse tähendust ja toodi konkreetseid näiteid, milliste tegevuste kaudu on juba tegutsevad puuetega inimeste ja psüühikahäirega inimeste organisatsioonid oma liikmete huvisid ja õigusi kaitsnud. Teises pooles pakkusime kõigile osalejatele võimalust arutleda samadel teemadel väiksemates gruppides.
Mõttetalgute läbiviimine jätkub nii sel kui ka kahel järgmisel aastal, võttes iga kord fookusesse mõne valdkonnas aktuaalse teema.
Teiste riikide hea praktika
Üks võtmetegureid projekti õnnestumiseks on tutvuda teiste riikide heade praktikatega, kus psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste huvikaitseks loodud katusorganisatsioonid on pikki aastaid edukalt tegutsenud. Algselt projekti tegevuskavas planeeritud õppevisiit Soome tuli seoses koroonaviiruse levikuga edasi lükata. Selle asemel õnnestus 2020. aasta jooksul läbi viia 3 virtuaalset kohtumist Soome, Taani ja Belgia psüühikahäiretega inimeste katusorganisatsioonide esindajatega. Kohtumiselt jäid kõlama huvikaitsega seotult järgmised märksõnad: liikmesorganisatsioonide passiivsus, psühhiaatrilise abi ebapiisav kättesaadavus, tervishoiutöötajate suhtumine psüühikahäiretega patsientidesse, raviteekonna killustatus ning lähedaste läbipõlemine.
Huvikaitse koolitused
Võimestamaks valdkonnas tegutsevaid ühinguid huvikaitse teostamisel, planeerime projekti käigus läbi viia erinevaid koolitusi, muuhulgas mittetulundusühingute loomise ja strateegilise juhtimise, poliitikakujundamise, meediasuhtluse, enesekehtestamise jt teemadel, mille osas on huvikaitse töörühmas osalevad organisatsioonid oma koolitusvajadust väljendanud. Esimene koolitus toimus märtsis 2021 ja sellel õpiti koostama projektitaotlust ning mõistma tugirühma kui meetodit psüühikahäirega toimetulekuks ja taastumiseks.
Katusorganisatsiooni loomine
Kõik eelnevalt kirjeldatud tegevused loovad soodsa pinnase, et projektis osalevad ühingud, seltsid ja rühmad koondaks oma jõud ja asutaks 2022. aastal psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste organisatsioonide ühise katusorganisatsiooni, mis oma võrgustikuga on võimeline kaasa rääkima ja esitama arvamusi ja ettepanekuid sihtgruppi puudutavate õigusaktide, strateegiate, arengukavade ja/või muudele oluliste valdkonda puudutavate otsuste ja tegevuste parendamiseks. Käesoleva projekti eelarvesse on planeeritud katusorganisatsiooni esimese tegevusaasta kuludeks vajalik finantsressurss, mis võimaldab turvalist käivitusperioodi ning fookuse hoidmist organisatsiooni strateegia ja sisuliste teemade planeerimisel ning elluviimisel.
Organisatsioonidel, kes soovivad kaasa lüüa psüühikahäiretega inimeste huvikaitse töörühma tegevustes, palume endast teada anda e-posti aadressil: tauno.asuja@epikoda.ee
Projekti tegevuste kohta leiab täiendavat infot:
