2019. aasta septembris algatas valitsus ligipääsetavuse rakkerühma. Millega see tegeleb ja kuidas kavatseb riik ligipääsetavust parandada?

Rakkerühm on riigi jaoks ajutine koostöövorm konkreetse valdkonna probleemide lahendamiseks. Koondades ametnikud, sotsiaalpartnerid ja eksperdid, võetakse ette üks teema, mille osas on kokku leppimata arengusuunad ja põhimõtted või mille osas ei ole siiani soovitud arengut saavutatud. Rakkerühm võimaldab erinevate osapoolte kaasamisel teema tükkideks võtta – kaardistada probleemid ning arutada läbi erinevad tegutsemisvõimalused. Tulemuseks on kokkulepitud tegevused, mida asutakse ministeeriumide poolt täitma pärast rakkerühma töö lõppu.

Oma töös võtsime eesmärgiks, et ühiskond peab olema ligipääsetav kõikidele inimestele aastaks 2035. Selle saavutamiseks oli esmalt vaja täpselt mõista, mis toimub oluliste ühiskonna osade poliitikakujunduse sees ning kuivõrd on ligipääsetavus ehk kõikide inimeste vajadustest lähtumine erinevate ministeeriumide tegevuse siht.

Korraldasime laiapõhjalised arutelud nii ühiskonna füüsiliste osade kui ka meedia ja e-keskkondade teemal. Samuti vaatlesime olulisemaid esmavajalikke teenuseid nagu näiteks haridus, kultuur ja kaubandus. Arutelude tulemusena on välja töötatud rohkelt soovitusi, mis esitatakse valitsusele kinnitamiseks sel suvel.

Millised on probleemid?

Üheks suurimaks probleemiks on äärmiselt madal teadlikkus ligipääsetavusest. Tulenevalt madalast teadlikkusest ei ole ligipääsetavus ning kaasavast disainist lähtuv teenuste pakkumine ja keskkond ühiskonnas piisavalt teadvustatud.

Nii riigi- kui ka erasektoris on teadvustamata, et väga suure osa ühiskonnast moodustavad erivajadustega inimesed ja vanemaealised, kellest suur osa kogeb täpselt samasuguseid piiranguid igapäevategevustes nagu erivajadustega inimesedki. Samuti sai arutelude käigus üsna kiirelt selgeks, et ligipääsetavust ehk kaldteid, kergelt avanevaid uksi, selget info esitamist ja palju muud vajavad ka lapsed ja väikelastega liiklejad.

Kuna nimetatud sihtgrupid (erivajadustega inimesed, eakad ja lapsed) moodustavad Eesti elanikkonnast veidi enam kui poole, on selge, et ühiskonna vähese ligipääsetavuse probleemi ei saa lahendada ainult läbi sotsiaalvaldkonna, vajalik on teema loomulikuks muutumine kõikide valdkondade poliitikakujunduses.

Rakkerühma arutelud näitasid, et ligipääsetavuse loomine ei ole ministeeriumide jaoks soovitud määral teadvustatud ning vastutuse võtmist ligipääsetavuse loomise eest nähakse pigem sotsiaalvaldkonnas. Seetõttu on senine poliitikakujundus olnud peaasjalikult Sotsiaalministeeriumi õlul ning ligipääsetavuse head näited ja projektid enamasti ka sihtrühma ehk erivajadustega inimeste poolt algatatud.

Peamised ettepanekud

Üheks rakkerühma töö keskseks põhimõtteks ja ettepanekuks sai tõdemus, et edaspidi peab ligipääsetavuse loomine toimuma valdkonnapoliitikate keskmes ning olema iga ministeeriumi jaoks loomulik osa tööst. Selle saavutamiseks on suur hulk konkreetseid ettepanekuid, millest järgnevalt on mainitud vaid olulisemad.

Ligipääsetavus on inimese teekonna põhine, mis tähendab, et ükski teekonna osa ei tohiks olla ligipääsmatu. Seega algab ligipääsetavus planeerimisest nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Rakkerühm teeb ettepaneku, et kohalikud omavalitsused kasutavad edaspidi arengu planeerimisel ligipääsetavust kui olulist näitajat oma teenuste ja keskkonna kohta.

Kuigi uutele ja renoveeritavatele avalikele hoonetele kehtivad ligipääsetavuse miinimumnõuded, leidub rohkelt igapäevaselt kasutatavaid hooneid, mille puhul ligipääsetavuse nõudeid pole täidetud. Suurim selliste hoonete grupp on elukondlik kinnisvara. Rakkerühma ettepanek oli kehtestada miinimumnõuded uutele kortermajadele ning luua kõikidele hoonetele kehtiv ligipääsetavuse märgis. See võiks sarnaselt energiasäästumärgisele muutuda turgu suunavaks kvaliteedinäitajaks, mis annab tarbijale infot ja suunab arendajat teadlikumate valikute poole.

Teed ja ühistransport on kahtlemata olulisimad lülid inimeste teekonnal. Selleks, et nad saaksid takistusteta kasutada ühistransporti, tuleb renoveerida ja nõuetele vastavaks muuta arvukalt ühistranspordi peatuskohti. Transpordi osas on rakkerühma ettepanek võtta maakonna-, linna- ja vallaliinidel kasutusele madala ehk astmeteta sisenemisega veerem. Edaspidi tohib hankida vaid madala sisenemisega sõidukeid, mis hakkavad samm-sammult kehtivate lepingute lõppedes asendama tänaseid kõrge sisenemisega busse.

Füüsilise keskkonna kõrval on oluline pöörata tähelepanu ka meedia ja e-teenuste ligipääsetavusele. Arutelude tulemusena selgus, et sihtgrupp soovib ligipääsetaval viisil ehk subtiitrite ja viipekeelega jälgida eelkõige uudistesaateid, dokumentaalfilme ja Eestis toodetud mängufilme. Muuhulgas tegi rakkerühm ettepaneku seada audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele konkreetsed eesmärgid sisu ligipääsetavaks muutmisel. Samuti on oluline, et kõik riiklikult oluliste sündmuste ülekanded oleksid kõikidele inimestele jälgitavad ja üheselt mõistetavad.

Kuigi riigi e-keskkonnad peavad juba mitu aastat vastama veebi ligipääsetavuse standardile, siis reaalsuses see nii ei ole. Rakkerühm tegi mitmeid ettepanekuid selleks, et kõik riigi veebilehtede ja e-teenuste tellijad oleksid teadlikud veebi ligipääsetavusest ning arvestaksid sellega oma igapäevases töös. Teema edendamiseks annab lootust ka asjaolu, et veebi ligipääsetavuse üle hakkab järelevalvet teostama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Lisaks eelmainitule lõppesid äsja arutelud kultuuri, spordi ja hariduse ligipääsetavuse teemal, milles ettepanekud on vormistamisel ja saavad kajastuse rakkerühma lõpparuandes käesoleva aasta suvel.