KUULA ARTIKLIT
Uue mudeli järgi psüühilise erivajadusega inimestele abi korraldanud kohalike omavalitsuste kogemus näitab, et selline lähenemine võimaldab probleeme varem märgata ja kiiresti ning paindlikult tegutseda.
Sotsiaalministeeriumi juhtimisel hakati 2016. a arendama senist erihoolekandeteenuste korraldust, et muuta abi korraldus paindlikumaks psüühilise erivajadusega inimese ning tema perekonna vajaduste alusel. Trinidad Wiseman OÜ teenusedisainerite eestvedamisel ja koosloomes psüühiliste erivajadustega inimeste, nende lähedaste, teenuseosutajate, esindusorganisatsioonide ja sotsiaalkindlustusametiga (SKA) valmis 2017. aastal uus isikukeskse erihoolekande teenusemudeli (ISTE) prototüüp (vt projekti aruannet, Trinidad Wiseman 2017).
Alates 2017. aastast on teenusemudelit edasi arendatud ja katsetatud Eesti eri piirkondades. 2021. a lõpus katsetas uue mudeli kohaselt psüühilise erivajadusega inimestele abi korraldamist 20 omavalitsust. 2022. a on katsetamisega liitunud juba 2/3 Eesti omavalitsustest – kokku on katsetajaid 28.
Komponendipõhine teenusmudel
Praegu korraldab erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid riik, kuid uue mudeli järgi teeb seda kohalik omavalitsus. See annab võimaluse saada abi ühest kohast ja kodu lähedalt. Abi osutatakse eri valdkondade teenuseid ja tegevusi lõimides. Senini on raske, sügava või püsiva psüühikahaigusega inimene saanud kasutada kindlat erihoolekandeteenust või pidanud kasutama mitut osaliselt kattuvat sotsiaalteenust korraga. Teenuste korraldus on olnud inimesele ning tema lähedastele keeruline. Abi saamiseks tuleb pöörduda erinevate ametiasutuste poole. Uue mudeli järgi kujuneb teenus konkreetse inimese toetamiseks vajalikest erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osaks olevatest tegevustest ehk teenuskomponentidest.
Mudelis on 26 teenuskomponenti, mis hõlmavad seitset eluvaldkonda, mille hulgas on tegevused pere toetamiseks, ja baastoetus, mis tähendab järjepidevat personaalset juhtumikorraldust ja tuge inimesele. Baastoetus sisaldab terviklikku valdkondade ülest tegevusplaani koostamist ja selle täitmise jälgimist (vt ka joonis 1).
Joonis 1.
Kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldaja toob psüühilise erivajadusega inimese jaoks kokku teenuseosutajad ja inimese vajaduste alusel koostatakse terviklik abipakett, pidades silmas sotsiaalteenuste kvaliteedipõhimõtteid ja sotsiaalkaitse reegleid. Omavalitsused hindavad abivajadust samade põhimõtete alusel nagu riiklikus süsteemis ja teenuste mõju hindamiseks katsetatakse ka elukvaliteedi muutuse hindamise küsimustikku (Gigantesco ja Giuliani 2011).
Katsetamise tulemused
Tulemused näitavad, et abi korraldamine kohalikus omavalitsuses aitab probleeme varem märgata ja kiiresti ning paindlikult tegutseda. Projekti kaasatud inimestest 72% ei ole varem kasutanud erihoolekande- või rehabilitatsiooniteenuseid ega isegi olnud teenuste järjekorras. Samas mahus jätkub ka 2022. a uue teenusmudeli katsetamine.
Tulemused näitavad, et abi korraldamine kohalikus omavalitsuses aitab probleeme varem märgata ja kiiresti ning paindlikult tegutseda.
Vanuseline jaotus on järgmine: 11% on 16–19-aastased, 86% on 20–59-aastased ning 2% on vähemalt 60-aastased (projekti kaasatakse alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani).
Sageli on abi ja toetust vaja vaimse tervise valdkonnas, et tõsta inimese teadlikkust oma haigusest ja sellega kaasnevatest raskustest või on neil psüühilise erivajaduse tõttu raske toime tulla igapäevaelus, esineb riskikäitumist. Samuti võib olla häirunud ning alanenud kognitiivne võimekus. Tuge on vaja ka näiteks asjaajamistel, eelarvega toimetulekuks, eluasemega seotud tegevuses, sotsiaalsetes suhetes, hõivega seoses ja kehalise tervise eest hoolitsemisel. Pisut vähem on seni olnud abi vaja väljaspool kodu liikumisel, majapidamise toimingutes ja söögivalmistamisel. Samuti on abivajajad iseseisvamad oma eluruumides liikumisel ja söömisel.
Joonis 2.
Abi korraldamise maksumus
Uues teenusmudelis toimub inimesele abi osutamise arvestus tunni alusel. See tähendab, et teenuse maksumus on iga inimese korral erinev, olenedes tema vajadusest, komponentide mahust ja hinnast. Katsetamise periood on näidanud, et Eesti erinevates piirkondades võivad teenuskomponentide hinnad pisut erineda. Samas näitavad 20 KOV-i andmed, et keskmine maksumus ühe inimese kohta on umbes 450 eurot, koos korralduskuluga umbes 500 eurot kuus.
Sotsiaalkindlustusamet toetab ja nõustab omavalitsusi ning koondab ja analüüsib nende kogemusi. Omavalitsustele korraldatakse kord kvartalis kogemusseminare, kus jagatakse kogemusi ja saadakse uusi teadmisi, mis aitavad abi paremini korraldada.
Uue teenusmudeli katsetamise ajal vastutab omavalitsus projekti kaasatud psüühilise erivajadusega inimestele abi korraldamise eest. Projekti käivitamine ja uuele mõtteviisile üleminek on olnud kõigile uus väljakutse, kuid sellega on toime tuldud. Edu ja sujuv korraldus ei ole alati seotud omavalitsuse suuruse või teenuse osutajate arvuga. Eduelamusi ja keerulisemaid juhtumeid oma õppetundidega on olnud nii suurtel linnadel kui ka väikestel valdadel.
Aastail 2019–2021 osalenud omavalitsuste juhtumikorraldajate hinnangul loob uus teenusemudel selgema süsteemi. Inimesel on üks kindel isik, kellele toetuda, kuid abi pole piiratud ühe teenuseosutaja võimalustega.
Tagasisides on öeldud: "Meil on toimunud mõtteviisi muutus: me ei ürita inimest sobitada olemasoleva teenuse sisse, vaid kujundame selle tema vajaduste alusel."
Kõik toovad positiivsena välja, et oluliselt on paranenud omavalitsuse ja teiste valdkondade (tervishoid, töötukassa, haridusasutused, teenuseosutajad, kogukonna avalike teenuste osutajad) koostöö. Abivajadust märgatakse varem ja abivõimalused on paremad. Tagasisides on öeldud: „Meil on toimunud mõtteviisi muutus: me ei ürita inimest sobitada olemasoleva teenuse sisse, vaid kujundame selle tema vajaduste alusel.ˮ
Sotsiaaltöötajate töö teeb keeruliseks vajaliku info kättesaamine erinevate ametkondade andmebaasidest, et abivajadus välja selgitada ja selle alusel abi korraldada, samuti dokumentide ja info edastamine. Sotsiaalteenuste andmeregistrisse (STAR) ei saa infot sisestada, koondada ega hallata isikupõhiselt ja eluvaldkondadel tugineva teenusmudeli alusel. Seetõttu on andmete kogumine ja projekti tegevuste kohta info talletamine omavalitsustele lisatöö, mida tuleb teha Exceli-tabelites.
Kuidas edasi?
Sotsiaalkindlustusamet analüüsib omavalitsuste kogemusi ja andmeid ning teeb sotsiaalministeeriumile ettepanekuid erihoolekandeteenuste süsteemi arendamiseks. Peaeesmärk on, et psüühilise erivajadusega inimestele ja nende lähedastele oleks terviklik kvaliteetne abi kättesaadav lihtsalt ja kiirelt tema oma kodu lähedalt ja kogukonna toel.
Kõikide kohalike omavalitsuste juhtumikorraldajate kontaktandmed on leitavad SKA kodulehelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused/isikukeskse-erihoolekande-teenusmudeli-iste-rakendamine#kontaktid
2022. aastal jätkavad ISTE mudeli katsetamist: Haapsalu linn, Lääne-Nigula vald, Jõhvi vald, Rapla vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald, Türi vald, Tapa vald, Väike-Maarja vald, Tallinna linn, Jõelähtme vald, Raasiku vald, Pärnu linn, Kose vald, Kohila vald, Põhja-Pärnumaa vald, Tori vald, Tartu linn, Antsla vald.
Uued projektis osalejad on: Järva vald, Paide linn, Põltsamaa vald, Viljandi linn, Rõuge vald, Valga vald, Otepää vald, Harku vald ja Kehtna vald.
Viidatud allikad
Trinidad Wiseman (2017). Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks. Projekti lõpparuanne. Tellija: sotsiaalministeerium. www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid.
Gigantesco, A, Giuliani, M. (2011). Quality of life in mental health services with a focus on psychiatric rehabilitation practice. www.iss.it/documents/20126/45616/ANN_11_04_07.pdf.
