Mine avalehele Liigu põhisisu juurde

Piirkondliku katus­organisatsiooni profiil: Saaremaa Puuetega Inimeste Koda

Vladislav Veližanin | Ajakiri Sinuga toimetaja

KUULA ARTIKLIT

Iga Eesti maakond vajab oma katusorganisatsiooni, mis esindaks puudespetsiifilisi organisatsioone kohalikul tasemel. Rääkisime Saaremaa Puuetega Inimeste Koja juhataja Veronika Allasega Saaremaa puuetega inimestest ja nende poolt sündinud initsiatiividest.

Mis?

Saaremaa Puuetega Inimeste Koda on mittetulundusühing, mis tegutseb sotsiaal-, haridus- ja kultuurivaldkondades ning ühendab vaba tahte alusel Saaremaa puuetega inimeste kohalikke organisatsioone, kuhu kuulub kokku kolmteist liikmesühingut. Koda asub Kuressaares, aadressil Pikk 39 ja selle sünnipäeva tähistatakse 7. novembril.

Laulupeol Viljandis. Foto: erakogu

Millega Saaremaa Koda tegeleb?

Tegevusi planeeritakse terveks aastaks ette, nende hulgas on teabepäevad, koolitused ja osutatavad teenused. Kõik ühingud on väga aktiivsed ning seisavad oma liikmete huvide eest. Maakondlik puuetega inimeste koda on see pädev organisatsioon, mis seisab oma inimeste eest ning mille arvamusel on ühiskonnas kaalu.

“Me sekkume igale poole, kus me näeme, et midagi oleks vaja muuta või teha puuetega inimestele sobilikumaks nii ligipääsetavuse kui ka lihtsalt erivajaduse märkamise mõttes,” ütleb Veronika Allas.

“Me sekkume igale poole, kus me näeme, et midagi oleks vaja muuta või teha puuetega inimestele sobilikumaks nii ligipääsetavuse kui ka lihtsalt erivajaduse märkamise mõttes,” ütleb Veronika Allas.

Suur osa tegevustest on sotsiaalteenuste osutamine puuetega inimestele, samuti ka nende peredele ja läbi selle laiemale kohalikule kogukonnale. Saaremaal vaadeldakse puudega inimese elu tervikuna, seega pakutav abi ei ole piiritletud puude spetsiifikaga.

Saaremaa Puuetega Inimeste Koda. Foto: erakogu

Lisaks pakub Saaremaa Koda erihoolekandeteenustest igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust ja toetatud töötamise teenust. Hanke alusel korraldatakse ka kaitstud töö teenust, mille raames erivajadustega inimesed saavad võimaluse sooritada jõukohaseid tööülesandeid tegevusjuhendajate juhendamisel. Saaremaa Koda osutab sotsiaaltransporditeenust ratastooli kasutajatele (samuti hanke raames), mille algataja oli Saaremaa PIK ise 2015. aastal.

Koda osutab ka eesti viipekeele tõlketeenust ja kuulmisnõustamise teenust vaegkuuljatele, mis on välja töötatud Saaremaa Vaegkuuljate Ühingu ning Saaremaa Koja koostööna.

Eesti Töötukassaga koostöös osutab koda tööalast rehabilitatsiooniteenust ja Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatavat sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust üle vabariigi.

Koostööpartnerid

Peamisteks koostööpartneriteks on loomulikult kohalik omavalitsus ja riik Sotsiaalkindlustusameti näol, aga teenuste pakkumisse on kaasatud äriühingud, kellega koos on tehtud edukaid riigihanke pakkumisi.

Väga hea ja regulaarne koostöö on Kuressaare haiglaga: näiteks tegutseb patsientide nõukogu, kuhu kuuluvad Saaremaa Koja liikmesorganisatsioonide esindajad. Haiglas asub nõustamistuba, kus annavad nõu vähiühingu, reumaühingu ja diabeediseltsi liikmed. Haigla-poolset nõustamist juhendab arst, kes saadab patsiente kogemusnõustajate juurde.

Inimesed

Töötajate puuduse üle Veronika Allas ei kurda, sest iga teenust pakkuv töötaja tuleb Saaremaa kotta oma klientide ja teenuse rahastusega. Saaremaa koda tahaks pakkuda veelgi rohkem teenuseid, ennekõike tööd meestele, aga takistuseks on sobilike ruumide puudus.

Saaremaa koda tahaks pakkuda veelgi rohkem teenuseid, ennekõike tööd meestele, aga takistuseks on sobilike ruumide puudus.

“[Puudega] mehed tunnevadki ennast siin Saaremaal natuke võib-olla liiga palju kõrvalejäetuna,” ütleb Veronika Allas. Tema sõnul ei tohi puue olla takistuseks ühiskonnaelus osalemiseks või töö tegemiseks, aga kogukonnas peavad olema loodud toetavad tingimused inimeste eneseväljendamiseks. „Mehed väga tahavad teha neile sobivat tööd ja meie tahame luua toetatud töötamiseks tööruumid.”

Kohalikest vabatahtlikest on kujunenud väga korralik tugibaas. Appi tulevad nii pereliikmed ja huvilised kui ka Töötukassa kaudu väljakutseid otsivad inimesed. “Võtame kõik kahe käega vastu, mõni on meile siin isegi tööle jäänud,” ütleb Saaremaa koja juhataja.

SPIK. Foto: erakogu

Kultuur

Olulise lisandväärtuse annab Saaremaa puuetega inimestele võimalus osaleda kultuuri- ja spordielus.

Nii on 23-aastane Saaremaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Viu osalenud vabariiklikul puuetega inimeste kultuurifestivalil, mis aastaid toimus Viljandis ja nüüdseks Rakveres.

Veronika sõnul kuuluvad Saaremaa Koja juures tegutsevasse kultuuriühingusse Möte nii puudega inimesed kui ka toetajaliikmed. „Meie hulgas on muusikud, kes on aastaid erinevates kollektiivides tegutsenud ja praegu panustavad oma aega ja oskuseid koostööle kojaga“

Koja rolliks on korraldada veel maakondlikke suurüritusi nagu puuetega inimeste omavalmistatud toodete laat, spordipäev ja osalemine erivajadustega inimeste laulu-ja tantsupeol.

Ka koroonaajal leiti uusi lahendusi korraldades keskkonnateemalisi loodusmatku ja õpiti mängima bocca´t ning discolf´i. Igal aastal tähistatakse kogukondlikult ka sõbrapäeva, rahvakalendri tähtpäevi ja tänatakse koostööpartnereid ning oma liikmesorganisatsioonide esindajaid.