Millised on Kuulmisbussi ülesanded?

Tõuke Kuulmisbussi hankimiseks andis see, et siiani oli kuulmisega seonduv koondunud peamiselt tõmbekeskustesse. Suuremates linnades nagu näiteks Tallinnas ja Tartus saab soovija panna hõlpsasti aja kõrvaarsti või audioloogi juurde, ent väiksemates maakohtades niisugust luksust pole. Lisaks kurdetakse, et visiiti kõrvaarstile tuleb oodata kaua, isegi kuni kolm kuud. Kuulmisbussi peamine eesmärk on, et kuulmisalast nõu ja esmatasandi abi saaksid inimesed üle terve Eestimaa, sõltumata elukohast. Nõustame nii kuulmislangusega inimest ennast kui ka tema pereliikmeid, sõpru või kolleege.

Kuulmisbussi teenuse kasutamine on ülilihtne, me ei küsi isegi ravikindlustuse olemasolu. Tänu sellele jõuavad meie juurde ka need, kellest paljud on tundnud juba aastaid või isegi aastakümneid, et „kuulmine pole nagu päris see“, kuid kõrvaarsti juurde minekut on nad lükanud üha edasi, kuna arst on kaugel ja tema juurde pääsemine tundub keeruline. Kardetakse ka tõde, et äkki ongi kuulmislangus ja siis ei osata selle teadmisega midagi peale hakata. Sageli öeldakse, et „Ma pole veel nii vanagi, et aparaati kanda“. Saame julgustada, hirme vähendada, jõustada.

Kõigepealt teeb meie testija ära kuulmistesti ehk audiogrammi, see antakse teises ruumis või Kuulmisbussi kõrval ootavale nõustajale. Nõustaja uurib audiogrammi ning vestleb inimesega, selgitab talle tema kuulmistaset ja annab edasiseks soovitusi.

Kui test tõepoolest näitab kuulmislangust – kuis edasi?

Me selgitame inimesele samm-sammult, kuidas tal oleks nüüd kõige parem edasi toimida. Räägime, et kõigepealt tuleks tal pöörduda perearsti juurde, kes annab talle saatekirja kõrvaarsti juurde. Nii mõnelgi juhul võib pere- või kõrvaarst üht-teist ära teha, näiteks vaiku eemaldada, võib-olla saab kuulmise paremaks. Aga kui ei saa, ka siis pole põhjust muretseda – õnneks on abivahendid olemas – nagu meil endilgi kõrvas on! Abivahendeid saab kuulmiskeskustest.

Osas kuulmiskeskustes pole perearsti saatekirja vaja, küll aga on vaja kõrvaarsti tõendit kuulmislanguse olemasolu kohta. Arsti juurde minek on igal juhul kasulik, kuna arst saab vaadata ka inimese kõrva ja tuvastada tal näiteks kõrvapõletiku või vaigukorgi. Tahan inimesele öelda: „Sinu elu läheb igal juhul paremaks, kui midagi ette võtad. Kui sa praegu ei tee midagi enda heaks, siis hiljem on kõik palju raskem. Üldjuhul kuulmine iseenesest ajaga kellelgi paremaks ei lähe, pigem ikka vastupidi.“

Kui inimene kurdab näiteks, et tal puuduvad vahendid endale kuulmisaparaadi ja teiste kuulmisabivahendite muretsemiseks, siis aitame tal teha taotluse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda abivahendi omaosaluse kompenseerimiseks. Aitame kirjutada ka erimenetluse taotlust Sotsiaalkindlustusametile.

Aitame leida inimese elukohale lähimat kuulmiskeskust, kuid rõhutame alati, et vaid ühe kuulmiskeskuse pakutav ühe firma kuulmisaparaat ei pruugi sobida; võimalusel võiks külastada mitut kuulmiskeskust, testida erinevaid kuulmisaparaate ja võrrelda neid.

Missuguseid teadmisi sisaldas Kuulmisbussi personali koolitus?

Õigemini öeldes oli tegemist esmatasandi kuulmisnõustajate koolitusega. Nimelt on Kuulmisbuss vaid üks võimalus, kus esmatasandi kuulmisnõustaja töötada võiks. Tulevikuunistus on, et meie nõustaja töötab igas maakonnakeskuses.

Koolitus sisaldas pilguheitu kõigele, millega inimesel tema enda või lähedase kuulmislangusega seoses rinda pista tuleb: kuidas tuvastada kuulmislangust, kuidas teha ja lugeda audiogrammi, kuidas inimest ära kuulata, toetada ja julgustada. Lisaks sisaldas koolitus näpunäiteid erinevate aparaatide hooldamiseks nagu näiteks otsakute, filtrite, voolikute vahetamine, puhastamine. Esmatasandi kuulmisnõustajad on saanud väljaõppe ka seadusandluse osas, näiteks puude taotlemise ja sotsiaaltoetuste teemal ning teavad, mis on näiteks erimenetlus ja kuidas selle taotlemiseks avaldust esitada.

Kui palju spetsialiste Kuulmisbussis korraga kaasa sõidab?

Neid peaks olema vähemalt neli: üks, kes testib, kaks nõustajat ja üks aparaadi hooldaja. Pikema päeva puhul oleks vaja kindlasti paar inimest veel, sest kuulmispäevad on väga intensiivsed, ühel päeval jõuame testida kuni 50 inimest, nõustada veelgi rohkem.

Oleneb päevast, kui palju inimesi vastu võtta jõuame. Siiani on kõik testimisajad täis olnud. Ükski meie inimene ei jaksa korraga seitse tundi järjest bussis teste vehkida, ka tema vajab puhkust. Teised nõustajad on valmis teda siis asendama. Õnneks taipasime valida bussi, millega sõitmine eeldab tavalist B-kategooria juhiluba, tänu millele me ei vaja eraldi bussijuhti – roolis on keegi nõustajatest. Valdav enamus Kuulmisbussi tiimist on ka ise vaegkuuljad.

Kas Kuulmisbussis töötavad nõustajad, kes on ka ise vaegkuuljad, on tõesti võimelised kvaliteetselt tuvastama kuulmislanguse olemasolu teisel inimesel?

Kuulmislanguse tuvastab mitte uuringu läbiviija enda kõrv, vaid audiomeetria masin – kui klient kuuleb piiksu, siis ta vajutab nupule ja audiogrammi tegija näeb ekraanil vilkuvat tulukest; seega meie aparatuur ei eelda sellega töötaja puhul kuulmise täielikku olemasolu. Küll aga peaks kuulmisnõustaja nii palju kuulma, et saaks klientidega suhelda. Seega etnilisi ehk viipekeelt emakeelena kasutavaid kurte meil Kuulmisbussis ei ole. Aga viipekeelt oskavaid nõustajaid, kes ise kannavad kuulmisaparaati või implantaati, on meie meeskonnas küll, seega me saame nõustada ka näiteks kurte lapsevanemaid, kelle laps on vaegkuulja, ning anda neile nõu, kuidas oma lapse kuulmisparaate hooldada vms.

Kas kuulmisbussis saab vaigused kõrvad puhtaks?

Ei, meil Kuulmisbussis pole kraanikaussi ja kõrvu me ei loputa. (Naerab.) Seda saate teha kodus või perearsti juures.

Kas kuulmisbussist saab kuulmisaparaadi?

Ei saa. Oleme esmatasandi kuulmisnõustajad; kui tuvastame kliendil kuulmislanguse, siis saame teda juhatada kõrvaarstile ja kuulmiskeskusesse. Kaardistame inimese võimalusi külastamaks erinevaid keskuseid. Kui inimesel on võimalik kaugemale sõita, siis esmane soovitus on tutvuda erinevate keskuste toodanguga. Kui see ei ole võimalik, siis otsime talle välja mõned lähimad keskused.

Kuulmisbussis tutvustame erinevaid kuulmisaparaate: meil on olemas näidised ja saame neid demonstreerida, kuid ei jaga neid ega hakkagi seda tegema.

Kas Kuulmisbussis müüakse ka kuulmistarvikuid ja hooldatakse kuulmisaparaate?

Jah, väiksemaid hooldustöid teeme küll. Sageli tuuakse meile pikka aega hooldamata kuulmisaparaate. Siis vaatame üle otsiku, vahetame filtrid ja vooliku ning puhastame need vaigust – see on põhitöö, millega meie nõustajad tegelevad.

Samuti müüme väiksemaid tarvikuid nagu näiteks kuulmisaparaadi patareisid. Kontrollime, kas vastuvõtule tulija kuulmisaparaadil on patareid piisavalt täis ja soovija saab meilt patareitestri endale kojugi osta.

Kas inimene saab Kuulmisbussis tehtud audiogrammiga minna kuulmiskeskustesse?

Me prindime välja kuulmistesti tulemuse. Selle abil saab nõustaja selgitada kliendile, kas too kuuleb kõnet ja häälikuid, kas langus on kõrgete või pigem madalate helide juures.

See test ei ole mõeldud meditsiinilise diagnoosi panekuks ega aparaadi häälestamiseks, vaid täidab informatiivset eesmärki.

Täpsemate kuulmisuuringute tegemise jätame arstidele. Pealegi ei ole meie eesmärk teha täpseid kuulmisuuringuid, vaid ikkagi tuvastada, kas inimesel on kuulmislangus või on ta normkuulja.

Kas testite ka inimesi, kellel on juba kuulmisaparaat olemas?

Pigem mitte. Teeme seda ainult siis, kui selleks jääb aega nende kõrvalt, kes tulevad alles esmasele kontrollile. Igal kuulmispäeval on meie juurde tulnud ka juba diagnoosi saanud vaegkuuljaid, keda huvitab, kas nende kuulmislangus on vahepeal süvenenud. Mõni on tulnud testima sõnadega: „Arst tuvastas mul mõni aeg tagasi kuulmislanguse, aga ma tahan teada, kas mu kuulmine vahepeal muutunud on.“ Küsime talt seepeale, et kas ta ikka võttis vana audiogrammi kaasa, inimene eitab. Kuid mida me siis võrdleme?

Neid inimesi, kellele juba on kuulmisaparaat välja kirjutatud, kuid kes soovivad saada aparaadiga ettetulevate probleemide osas nõu ja abi, käib meil palju.

Kuulmisbuss on uskumatult lühikese ajaga saavutanud rahva seas suure populaarsuse. Kas ei teki ohtu, et Kuulmisbuss võtab kõrvaarstidelt töö ära?

Ei, seda ohtu küll pole! Pigem on hoopis vastupidi – teeme arstidele reklaami. Esmatasandi kuulmisnõustajate ülesanne on tutvustada inimesele kuulmise tervishoiuga seonduvat, anname nõu, et inimene oskaks juba ise edasi liikuda, õige spetsialisti poole pöörduda. Ehk siis, me teeme arstide eest ära nende nn musta töö. Me ei ravi ega diagnoosi, vaid saadame inimesed oma kõrvade tervise eest hoolt kandma, tänu millele saavad kõrvaarstid patsiente juurde. Tõtt-öelda oleme juba nüüd dilemma ees, kust saada juurde kõrvaarste – neid on Eestis liiga vähe!

Meediast on läbi käinud artiklid, et vaegkuuljate liidul on Kuulmisbuss, mis sõidab ringi mööda Eestit ja kontrollib inimeste kuulmist. Aga kuidas edeneb teil koostöö kuulmiskeskustega, kes pakuvad erinevaid kuulmisaparaate?

Eesti Vaegkuuljate Liit teeb koostööd kõikide kuulmiskeskustega, me oleme tutvustanud oma teenust kõikidele keskustele ja suurem osa keskusi on valmis meid toetama ja aitavad meid igal võimalikul viisil. Keskused annavad meile kaasa oma voldikuid, abivahendite näidiseid, hooldusvahendeid, tarvikuid. Keskuste spetsialistid käivad meie korraldatud infopäevadel loenguid pidamas ja kaasa elamas, nõustavad ka ise kliente ning annavad asjatundlikku nõu meie esmatasandi nõustajatele. Ühelt kuulmiskeskuselt saime ka audiomeetri ning väljaõppe sellega töötamiseks. Mitmed kuulmiskeskused on kutsunud meie nõustajaid enda juurde kuulmisaparaatide hooldamist õppima.

Kui kaua Kuulmisbuss ühes kohas peatub?

Tavaliselt peatume valitud kohas ühe päeva. Samas, kui inimesi on palju ning ajad täis, oleme valmis peatuma ka näiteks kolm päeva. Kuid sellised asjad tuleks eelnevalt kokku leppida.

Mis kuulmise testimine maksab?

2021. aastal oli see veel tasuta, kuna me ise alles õppisime – toimusid ju esimesed kuulmispäevad 2021. aasta augustis. Sel aastal maksab testimine ja nõustamine 5 eurot inimese kohta. Kui meid ollakse valmis toetama, siis saame hoida hinnad all või on teenused suisa tasuta. Küll aga on meil vaja leida vahendeid bussi kütuseks, hoolduseks, nõustajate päevarahaks (nõustajad soovivad ikka süüa ka päeva jooksul), mõnikord ka ööbimiseks. Iga toetus on oluline! Väga head partnerid on kohalikud omavalitsused, päevakeskused ja sotsiaalkeskused, kes on kutsunud meid enda juurde ja toetanud ka transpordiga.

Kas Kuulmisbussi saab tellida nt firma suvepäevadele, tervisepäevale või kasvõi vanaema 70 aasta juubelile?

Loomulikult saab! Oleme valmis sõitma, kuhu kutsutakse. Võtke meiega ühendust Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel ja lepime lähemalt kokku. Samas seda me tasuta ilmselt ei tee, kuna meie nõustajad tulevad siis ju ikkagi erakorraliselt välja ja teevad tööd.

Kas Kuulmisbuss on ka ratastooliga ligipääsetav?

Jaa, on küll.

Aga kas osutate ratastoolis olijatele ka transporditeenust?

Ei osuta. Meie kuulmisbuss on ostetud Eesti Vaegkuuljate Liidule ja mõeldud ainult kuulmislanguse tuvastamiseks. Küll aga ratastoolis inimene, kes kahtlustab endal kuulmislangust või vajab kuulmise teemal nõu ja abi, pääseb meie bussi ilusti sisse.

Kas lapsi ka testida saab?

Lapsi saab testida alates seitsme aasta vanusest. Nooremaid me bussis ei testi, sest nende jaoks on teistmoodi metoodika. Lapsed on tavaliselt tulnud testima koos oma vanematega ja teevad testi vanema nõusolekul. Me ei küsi lapse perenime ega isikukoodi ja tulemus läheb meie poolt lihtsalt üldstatistikasse.

Kuidas registreeruda, kui tahan Kuulmisbussi vastuvõtuaega saada?

Soovitame broneerida aja Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel oleva vormi kaudu. Võite helistada või kirjutada ja küsida, kus toimub järgmine kuulmispäev ja kas saab sinna juba endale aega kinni panna. Küsige konkreetse kuulmispäeva korraldaja kontakti ja võtke temaga ühendust. Ei tee paha seegi, kui annaksite teada oma võimalikest erisoovidest – näiteks, et vajate eesti viipekeelt oskavat nõustajat või soovite infot kuulmisimplantaadi kohta.

Kas vastu võetakse ka neid, kes ei ole endale aega broneerinud?

Igaks juhuks me ei broneeri kõiki aegu kohe täis, vaid püüame jätta ka väikese varu. Kes kohapeale tulevad, saavad need vahepealsed ajad, kuid neil tuleb arvestada, et ilmselt peavad nad ootama.

Aga kui Tallinnasse tuleb näiteks Võrus elav inimene ja tahab Kuulmisbussi teenuseid kasutada?

Me oleme üle-eestilise haardega ega küsi Kuulmisbussi külastaja kodust aadressi. Teeme hea meelega kuulmistesti ära igale Eestimaa elanikule, kes Kuulmisbussi sisse astub.

Samuti jagame teavet kohalike vaegkuuljate ühingute kohta ja tutvustame neid meelsasti. Et näiteks kui Pärnus siseneb Kuulmisbussi abivajaja, kes ütleb, et on pärit Rakverest ja veedab suvepealinnas puhkust, saaks ta kuulmislanguse tuvastamise korral kaasa voldiku Lääne-Virumaa Vaegkuuljate Ühingu kontaktiga.

Kuidas annate kohalikele teada, et nende kodukohta on saabumas Kuulmisbuss?

Teeme reklaami igal pool, kus võimalik: nii kohalikus kui ka vabariiklikus meedias, Facebookis, valla või linna kodulehel, kohalikes ajalehtedes, võimalusel kaasame ka televisiooni ja raadiokanalid. Kuulmisbussi maakondade külastamise graafik on Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel: https://vaegkuuljad.ee/

Kas Kuulmisbuss on nõustamisteenuseks hädavajalik, või saab Eesti Vaegkuuljate Liit pakkuda kuulmisalast nõustamist ka ilma bussita?

EVL suur unistus on, et nõustamisteenus oleks kättesaadav võimalikult kõikjal ja võimalikult pidevalt. Igas maakonnas peaks kohapeal olema võimalus testida oma kuulmist lihtsalt ja ilma kuudepikkuste järjekordadeta, samuti peaks seal olema kuulmisnõustaja. Praegu on olemas kuulmisnõustamisteenus Saaremaal, huvi on üles näidanud ka teised maakonnad – Hiiumaa, Pärnumaa, Läänemaa, Jõgeva jt. Ükskord, ma usun, on esmatasandi nõustamine olemas igas maakonnas!