Illustreeriv foto. Foto: Pexels
Eesti Diabeediliit on seisnud diabeetikute huvide eest juba 30 aastat. Meil on olemas üle-eestiline allorganisatsioonide võrgustik ja diabeetikutel on võimalik pöörduda abi saamiseks nii kohalike seltside kui ka otse Eesti Diabeediliidu poole. Oleme järjepidevalt koos Eesti Endokrinoloogia Seltsi ja Laste Diabeediühinguga pidanud läbirääkimisi Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumiga, et tagada kõigile diabeetikutele vajaminevad ravimid ja veresuhkru enesekontrollimise vahendid. Aasta-aastalt on diabeetikute olukord järjest paranenud.
Sellel aastal on saabunud suur läbimurre ja kõigil I tüübi diabeetikutel on haigekassa toel võimalik hakata kasutama pidevat glükoosi monitooringu seadet, mis mõõdab veresuhkrut reaalajas ja kuvab veresuhkru näidu mobiiltelefonile. Maailma kogemus näitab, et selle seadmega paranevad olulisel määral diabeetikute ravitulemused ning väheneb raske teadvusekaotusega hüpoglükeemia esinemine.
Ulvi Tammer-Jäätes. Foto: erakogu
Eestis on diabeet diagnoositud umbes 100 000 inimesel, maailmas põeb diabeeti ca 537 miljonit inimest.
Diabeedi tunnused
Diabeedil on kümneid erinevaid vorme.
Diabeedi spekter on väga lai. Praeguse arusaama kohaselt tähendab diabeet erinevate haiguste kogumit. Nende ühine nimetaja on energia ainevahetuse häire, mis väljendub vere suurenenud suhkrusisaldusena.
Maailma terviseorganisatsioon WHO on liigitanud diabeedivormid järgmiselt:
Ravi
I tüübi diabeedi diagnoos eeldab alati eluaegset insuliinravi. See tähendab igapäevaselt 4–8 insuliini süsti tegemist või pidevat insuliini manustamist insuliini pumbaga. Siia lisandub veel igapäevane veresuhkru mõõtmine glükomeetriga ca 10 korda päevas Haruldastel juhtudel võib I tüübi diabeedi parandada kõhunäärme saarerakkude siirdamise või kõhunäärme siirdamisega. Insuliini süstimine võib aga kaasa tuua rasked teadvusekaotusega hüpoglükeemiad ja diabeet ise põhjustab raskeid hilistüsistusi (neerupuudulikus, pimedaks jäämine, amputatsioonid jne). Tänapäeval kasutatakse enamuses arenenud riikides I tüübi diabeetikutel pideva glükoosimonitooringu seadet (CGM).
II tüübi diabeetikud saavad tavaliselt tablettravi ja haiguse süvenemisel võib tekkida vajadus ka insuliinravi alustamiseks; nemad mõõdavad veresuhkru taset harvemini glükomeetriga.
Haigestumisvanus
I tüübi diabeeti haigestutakse enamasti alla 40-aastasena, kuid ka vanemas eas. Sageli haigestuvad ka lapsed igas vanuses.
II tüübi diabeet puhkeb enamasti üle 40-aastastel, kuid haigestuda võib ka noores eas või lapsepõlves.
Mis on pidev glükoosimonitooring (CGM) ehk glükoosi sensor?
Süsteem koosneb sensorist, saatjast ja mobiiltelefonis paiknevast äpist. Sensori võib paigaldada käsivarre ülaosale või kõhule. Sensor on mugav ega põhjusta kandmisel valu. Sensori kandmise aeg on 10 päeva, siis tuleb sensor vahetada uue vastu.
Sensor on väike pehme elektrood, mis paigaldatakse naha alla. Naha peale jääb sensori plastikust osa, mille külge kinnitatakse väike raadiosaatja. Saatja edastab diabeetiku mobiiltelefoni veresuhkru näidu iga 5 minuti järel, lisaks on olemas suundumuse nool, mis näitab glükoositaseme suundumist ja muutumise kiirust. Telefonist on võimalik vaadata ka glükoositaseme näitude ajalugu viimase 3, 6, 12 või 24 tunni jooksul.
Süsteemile on võimalik seadistada liiga madala ja liiga kõrge veresuhkru taseme alarmid, mis teavitavad inimest, kui veresuhkur on soovitatud piiridest väljaspool.
Pideval glükoosimonitooringul on kolm suurt eelist:
2022.a jõustuvad mitmed muudatused diabeeditarvikute hüvitamises Haigekassa poolt
Kõige olulisem neist on kindlasti veresuhkru sensorite hüvitamise laiendamine I tüübi diabeeti põdevatele täiskasvanutele. Soodustusega sensorite ostmiseks saab meditsiiniseadme retsepti väljastada endokrinoloog. See retsept toimib täpselt samamoodi nagu testribade, lantsettide ja nõelte retseptid – arst kirjutab välja ühe korra ning seejärel uuenevad kogused automaatselt.
Eestis saadaolevad sensorid ja saatjad ning nende hüvitatavad kogused on järgmised: