Pärnu Sotsiaalkeskuses tegutseb 2020. aasta kevadest päevakeskus, pakkudes päevahoiuteenust dementsussündroomiga inimestele. Päevakeskus asub hubases majas Pärnu Haigla õendus- ja hoolduskeskuse hoovil Ravi tänaval. Me ise ütleme, et päevakeskus on klubi ja kõik siin käivad inimesed klubilised – eks kõla ju klubi märksa väärikamalt ja kutsuvamalt kui päevahoid.

Kuigi klubilisi veab mälu alt ning mitmed igapäeva- ja eneseteenindusoskused on ununenud, on sellegipoolest oluline tunda end täisväärtusliku ja väärikalt koheldud inimesena. Millegipärast kajab ühiskonnas siin-seal ikka veel vastu, et dementsussündroom justkui polegi “päris” haigus või vähemalt mitte nii väärikas haigus kui mõni muu tõbi. Kiputakse arvama, et mäluhäired on vanusega kaasnev normaalne ja paratamatu osa. Tegelikult see nii pole.

Normaalse vananemise puhul on tavaliselt aeglustunud mõtlemine või vähenenud õpikiirus. Dementsus on aga kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille tagajärjel on inimesel häiritud taju, mälu, mõtlemine ja eesmärgipärane käitumine ning see on hakanud takistama tema igapäevast toimetulekut. Probleemid on ajas süvenevad ning nende kulgu pole võimalik raviga peatada. Hiljuti ilmus meditsiiniajakirjas The Lancet uurimus, mille järgi on Eestis 30 aasta pärast umbes 48 000 dementsussündroomiga inimest. Seda on enam kui hetkel elanikke Pärnu linnas. Maailma Alzheimeri Raport 2021 toob välja, et see on üle maailma seitsme juhtiva surmaga lõppeva haiguse hulgas. Niisiis ei tohiks probleemi alahinnata.

Hiljuti ilmus meditsiiniajakirjas The Lancet uurimus, mille järgi on Eestis 30 aasta pärast umbes 48 000 dementsussündroomiga inimest. Seda on enam kui hetkel elanikke Pärnu linnas.

Samas on palju võimalik ära teha, et dementsusega elavate inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti kauem kõrgel hoida. Üheks võimaluseks on päevahoiuteenus dementsussündroomiga inimestele. See ei ole Eestis veel väga laialt levinud. Samas on tegemist vajaliku teenusega nii mäluhäirega inimesele kui ka tema hoolduskoormusega pereliikmetele. Päevahoiuteenuse eesmärk on turvalise keskkonna, võimetekohase loova tegevuse ja toimetuleku tagamine mäluhäirega isikule, kes ei suuda kodustes tingimustes enam iseseisvalt toime tulla. Teenuse saaja lähedastele annab see võimaluse samal ajal tööl käia või hetkeks puhata. Perel on meel rahulik, teades, et lähedane on turvalises kohas ja tal on võimalus oma päeva sisukalt veeta.

Päevahoiuteenuse eesmärk on turvalise keskkonna, võimetekohase loova tegevuse ja toimetuleku tagamine mäluhäirega isikule, kes ei suuda kodustes tingimustes enam iseseisvalt toime tulla.

Kahe aasta jooksul, mil päevakeskus avatud, on meie juures käinud 18 inimest, neist valdaval enamusel on vanust juba üle 80 aasta. On neid, kes kasutavad teenust igapäevaselt, ning neid, kes käivad mõned korrad nädalas. Klubilised tulevad siia meelsasti ja mõned ohkavad reede saabudes, et nädalavahetused on justkui karistus – siis peab kodus olema ja midagi pole oma ajaga peale hakata.

Tegevusjuhendajatena kanname siniseid kleite, sest ühtne riietus aitab töötajat kergemini ära tunda. Siniseid kleite on kaks, kuid klubilised tajuvad meid kui üht inimest, lihtsalt seda ühte jagub mitmele poole.

Päev meie juures möödub kindlate rutiinidega ja on põhjalikult läbi mõeldud. Üldjuhul tullakse kohale sotsiaaltranspordiga või toovad lähedased. Hommikud algavad ühise kohvitamisega, kus kõik istuvad väärikalt laua ümber, olles justkui kohvikus ning üks töötajatest loeb kohalikust ajalehest uudiseid ette. Järgneb eakatele sobiv toolivõimlemine jõukohaste harjutustega. Klubiliste vaieldamatu lemmiktegevus võimlemise lõppedes on õhupallimäng. Ühiselt naerame, et oleme õhupallimängus parim tiim – kahju ainult, et kellegagi võistelda pole. Päeva kindel osa on härradel kabe või male, prouadel võimetekohane näputöö, samuti ühine doominomäng, ristsõnade lahendamine või muud mälu toetavad meelelahutuslikud harjutused.

Alates 2021. aasta detsembrist käib kord nädalas klubilistega tegelemas muusikaterapeut ning kaks korda kuus tegevusterapeut. Teraapiad toimuvad pärastlõunasel ajal. Dementsussündroomile on omane lühimälu kadumine. Seega ei mäletata lähiminevikku, ent lapsepõlves toimunu on endiselt eredalt meeles. Nii mõnigi jõuab teraapiatunnis mõtetes lapsepõlve või noorusesse ja näha on, et tuttav laul või muu meenutus tekitab tugevaid positiivseid emotsioone.

Olles harjunud, et hooldataval on meie elus enne haigestumist olnud sootuks teine roll, on sageli keerukas leppida rollide muutumisega.

Koostöös MTÜ Elu Dementsusega korraldame Pärnus regulaarselt tugigrupi kohtumisi, mis on mõeldud dementsussündroomiga inimeste lähedastele. Kuna haigus segab olulisel määral inimese igapäevast toimetulekut, langeb omastele suur koorem. Olles harjunud, et hooldataval on meie elus enne haigestumist olnud sootuks teine roll, on sageli keerukas leppida rollide muutumisega. Olukorraga leppimine nõuab aega ja hoolduskoormuse suurenedes tekivad sageli emotsionaalsed pinged. Vanem või abikaasa, kes enne andis nõu ja tekitas turvatunnet, on nüüd kaotanud mälu, ei oska ennast enam väljendada ning see võib lähedastele osutuda äärmiselt raskeks. Hooldatav vajab mitmekülgset abi ja tuge tegevustes, milles ta varem oma lähedasi ise abistas. Tugigrupid ongi ellu kutsutud selleks, et ühiselt jagada muresid, rõõme, vahetada kogemusi ja saada tuge teistelt sarnases olukorras olevatelt inimestelt.

Meist keegi ei soovi jääda oma probleemidega üksi. Tahame vananeda väärikalt ja ka siis, kui mälu alt veab ning see igapäevaelu takistama hakkab, tunda end ühe osana ühiskonnast. Märgakem inimesi enda ümber ja pakkugem neile vajalikul hetkel tuge. Pärnu Sotsiaalkeskuses jagavad mäluhäiretega inimestele argipäeviti tuge ja mõistmist kaks tegevusjuhendajat: Eva Grigor ja Triin Mihkelson. Perioodil 2021–2023 toetab päevakeskuse tegevusi Euroopa Sotsiaalfond (ESF).