2022. aasta kevadel domineerivad meedias kaks põletavat teemat: juba kõigile tuttavaks saanud koroonaviirus ja Eesti iseseisvuspäeval alanud jõhker sõda Ukrainas. Neile lisandub peagi ka tõenäoline majanduskriis, ning sellistes oludes jääb teistele teemadele eetriaega üle üpris napilt.

Meie kollektiivse tähelepanu nihkumine kriisidele on igati õigustatud, sest seisame ju praegu silmitsi eksistentsiaalsete väljakutsetega, ning paljud inimesed on juba nendest ka otseselt mõjutatud. Kui enne elasime lootuses, et iga aasta viib meid positiivsete muutuste teel arengus üha kaugemale, isegi kui see areng on kohati teosammuline, siis nüüd on tekkinud tunne, et ebaõiglus võtab üha enam maad ja väljakutseid on pigem lisandunud. Ning nagu ikka, tabab kõige teravamalt niisugune seisund eelkõige neid, kes juba enne olid millegi poolest haavatavamad kui teised.

Just sellepärast on ajakiri Sinuga praegusel 2022. aastal ehk vajalikumgi kui eales varem terve oma väärika ajaloo jooksul, mis sai alguse 1994. aastal. Keeruliste maailmasündmuste taustal ei saa jätta unarusse puuete ja krooniliste haigustega inimeste muresid, millest me pole kunagi julgenud piisavalt valjusti ja ausalt ühiskonnana arutada.

Käesolevas numbris saab lugeja tuttavaks EPIKoja uue tegevjuhi Maarja Krais-Leoskiga. EPIKoja ligipääsetavuse nõunik Mari Puuram räägib märkamisest ja hoolimisest avalikus ruumis; kogemusnõustaja Madis Laos jagab avameelselt oma taastumise teekonna lugu; riigikohtunik Nele Parrest kommenteerib Riigikohtu kaasust, mis puudutab vaegkuuljast töötaja õigusi.

Silmaringi laiendamiseks, ent teemast kõrvale kaldumata toome teieni teisigi lugusid. Esmakordselt vestlesime Eestis elava Afganistani inimõiguste kaitsja Ali Afzaliga. Vaevalt võib ette kujutada keerulisemat keskkonda puudega inimesele, kui konfliktidest vaevatud Afganistan, kuid sellevõrra inspireerivamad on visa Ali huvikaitse kogemused. Muljetavaldav on ka jätkuv võitlus mõnevõrra ununenud kurja viirusega, millest kirjutab Eesti HIV-positiivsete võrgustiku juht Latšin Alijev.

Lõpetan isikliku teemaga. Kirjutan seda juhtkirja päikeselisest Madridist, kuhu jään pikemaks ajaks uusi horisonte avastama. Sellegipoolest olen endiselt Sinuga, hea lugeja. Vaatamata distantsile, nagu üritasin selles juhtkirjas näidata, oleme kõik võrdsed inimesed samal maakeral. Meil kõikjal on ühised mured ja ühised huvid: elada väärikalt rahus ja tasakaalus.

Elagu rahu! Elagu Ukraina!

Lugupidamisega
Vladislav Veližanin
Peatoimetaja